Praeguse seisuga pole teada, millal Kaitseliidu Saaremaa maleva staabihoone Kuressaare lossipargi ääres valmida võiks, sest vähemalt tuleva aasta eelarves selle jaoks taas raha ei paista.
Kui Saaremaa maleva staabihoone ehk ajalooliselt tuntud Kaitseliidu kodu korrastamist aastate eest kavandama asuti, usuti, et Kuressaares Allee tänaval asuv väärikas hoone võiks korda saada juba 2011. aastal. Päris nii roosiliselt asjaajamine vahepeal kulgenud ei ole.
Saarte Hääle toimetuseni jõudnud kuulduste kohaselt on Kaitseliit staabihoone korrastamise teadmata ajaks ootele pannud. Väidetavalt on üks põhjusi see, et Kaitseliidul ei lubata lossipargi kõrvale püstitada suurt raadiomasti.
Kaitseliidu pressiesindaja Tanel Rütmani sõnul lood nii hullud siiski ei ole.
“Võin kinnitada, et ei ole vastu võetud otsust, et seda maja ei tehta korda ja see näiteks võõrandatakse,” ütles Rütman Saarte Häälele, lisades, et uut staabimaja või kinnistut nad kindlasti otsimas ei ole. Tõsi on aga see, et Allee tänav 1 asuv maja niipea täielikult korda ei saa.
“Reaalne pilt on siiski, et Kaitseliidu 2012. aasta eelarves ei jätku selle objekti korrastamiseks raha. Seega hetkel on protsess tõesti n-ö ootel,” tõdes Tanel Rütman.
Eeldatavalt tehakse staabihoone kohta otsus tema sõnul 2012. aasta lõpul. Selleks ajaks on selgunud Kaitseliidu 2013. aasta eelarve ja teada on ka, kuidas on kulgenud Kaitseliidu teiste objektide projekteerimisprotsessid.
Saaremaa maleva pealik Kristjan Moora (pildil) rõhutas aga, et tuleva aasta eelarve pole hetkeseisuga sugugi veel kinnitatud ning kommentaarid sel teemal saavad tugineda vaid hinnangutele.
“Ma tean, et minister oma ettekandes toetas maleva ehitusevajadust, aga meil on ka läbirääkimised linnaga selleks, et teha osa asju juba ära, mida linna eelarvest plaanitakse,” märkis Moora.
Volitusi avaldada, mis tööd need täpsemalt on, malevapealikul oma kinnitusel ei ole. “Oluline on see, et meie lootus see maja saada on alles. üüd on küsimus ajastamises, et mida meil on vaja teha esimeses järjekorras, mida teises,” tähendas ta.
Esmajärjekorras oleks Moora hinnangul vaja üleüldse liikmete juurdekasvu ja tegevuse aktiviseerumist. Maja iseenesest probleeme ei lahenda, aga n-ö maleva koduna, kus arendada kas või seltsitegevust, oleks ta ideaalne. Sõjaline tegevus ei ole Kaitseliidu ainus kriteerium. Meil on ka seltsitegevus oluline, naiskodukaitse, noortetöö. Selleks kõigeks pakuks ta paremaid võimalusi, see on selge,” kinnitas Moora.
Varem on Kaitseliit arvestanud, et Saaremaa maleva staabihoone valmimiseks võib kuluda umbes 20 miljonit krooni ehk ligi 1,3 miljonit eurot ning see summa sisaldaks kõiki väljaminekuid, k.a välisvõrkude, sisustuse jms maksumus. Ehitustehniliselt on Saaremaa maleva pealiku sõnul rahastuse olemasolul võimalik Kaitseliidu kodu korda teha ka poole aastaga. Kaitseliidu Saaremaa malev ostis maja oma staabiks ja maleva koduks 1937. aastal. Hoone tagastati Kaitseliidule 1995. aastal.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Asja puänt on selles, et esimese vabariigi ajal oli kaitseliidu liikmeid ca 125 000. Täna umbes 15 000. Kellest ka pooled on naised-noored.
Ehk lihtsalt pole inimesi. Noored ja tegusad on piiritaha jooksnud kahjuks.
Eesti ajal teenisime vajaliku raha ise .Ei ootanud kuskilt taevast armuande.Meil polnud lahkuvat võõrväge kelle tagant varastada ja kraami koju vedada.Siis lõime rusikaga vasturinda – me olime saarlased,mitte memmepojad nagu nüüd!
Kle vanal Eesti ajal kui meie riik oli 20 aastat eksisteerinud, siis selleks ajaks oli riik maja valmis ehitanud. Arvestades seda, et raha oli riigil tunduvalt vähem kui tänapäeval ja jõuti tehtud rohkem. 1933 oli ka majanduskriis. Aga pole ju ka enam inimesi, nooremad on läinud naaberiikidesse kus mõne aja mõõdudes saavad seal kodakontsuse ja võivad astuda mõnda sealsesse vabatahtlikku organisatsiooni.
;a saan aru, et pargi äärne krunt on ajalooline aga tänapäeval oleks mõistlikum taolise funktsiooniga hooned rajada kohta, kus on odavam maa, parem logistika ja vähem ehituspiiranguid.