Käsimüügi ravimitesse suhtutakse liialt kergekäeliselt

Käsimüügi ravimitesse suhtutakse liialt kergekäeliselt

KÜLMETUSEROHTUDEGA EI TOHI LIIALDADA: Proviisor Anne Krause sõnul ostavad paljud nii külmetusevastase pulbrijoogi kui ka paratsetamoolitablette, mistõttu tuleb inimestele ikka ja jälle meelde tuletada, et neid ei tohi koos võtta.
Foto: Egon Ligi

Eesti apteekrite liidu ja apteekide ühenduse teavituskampaania julgustab inimesi apteekritelt ravimite osas rohkem nõu küsima.

Seda seepärast, et ravimite infolehte ei võeta pahatihti tõsiselt, mistõttu kiputakse rohtusid manustama valesti. Eesti apteekrite liidu peaproviisori Kaidi Sarve sõnul on ravimite valesti tarbimisega kaasnevad ohud ühiskonnas vähetähtsustatud.

“Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil kasutab ravimeid õigesti – vajalikul juhul, õigel ajal ja ettenähtud viisil – vaid kolmandik ravimitarvitajatest,” tähendas Sarv. Õige näidustusega ravim ei pruugi aga Sarve sõnul konkreetses olukorras alati sobida või ei saa ravim oma toimet teiste tegurite tõttu avaldada.

Liidu peaproviisor tõi ravimite koostarbimise võimalikust ohtlikkusest näiteks lahustuvad külmetusevastased pulbrid, millesse suhtutakse kui tavalisse teesse.

“Nii annustatakse erinevaid ravimeid segiläbi mitu korda päevas. Kõik külmetusevastased kuumad pulbrijoogid sisaldavad aga paratsetamooli, mille organitoksiline toime võib avalduda juba 3 grammi manustamisel päevas,” ütles Kaidi Sarv.

Palju meeldetuletamist

Kuressaares Ferrumi keskuses asuva Niidu apteegi haruapteegis proviisorina töötav Anne Krause möönis, et eks inimesi ole igasuguseid. Paljud küsivad apteekrilt nõu, paljud aga mitte. “On tõesti ka niisuguseid, kes ei taha mingit nõu ja arvavad, et on ise kõige targemad,” tunnistas ta.

Seda, et külmetusevastaseid kuumi pulbrijooke kiputakse valesti kasutama, on aga märganud ka tema. “Seda on küll olnud, et inimene ostab selle joogi ja siis lisaks veel paratsetamoolitablette. Siis tuleb kogu aeg üle korrata, et neid ei tohi mitte mingil juhul koos võtta,” ütles Krause.

Tema sõnul on väga palju nõustamist vaja tegelikult ka retseptiravimite puhul, sest ühesuguse toimeainega ravimeid on mitmeid. Hinnad on neil aga erinevad.

“On näiteks kuus või seitse erineva firma ravimit ja igal neist on oma hind. Kui ma ikka näen, et inimene ostab kogu aeg kõige kallimat, siis küsin, kas ta ei teagi äkki, et on odavamat ka olemas,” märkis Anne Krause.

Nõuande eest raha ei küsi

Apteekrite üleskutse eesmärk on inimestele meelde tuletada, et apteekrilt saadav nõuanne on kõigile lihtsasti kättesaadav ja tasuta.

“Püüame ennetada olukordi, kus haigusnähtude ilmnemisel jäetakse konsulteerimata nii arsti kui ka apteekriga ja valitakse oma parima äranägemise järgi ise ravim, mis ei pruugi aga tervenemisele kuidagi kaasa aidata,” selgitas Kaidi Sarv.

Tema kinnitusel oskab apteeker igaühele soovitada just sellele kliendile sobivat ravimit ja vajadusel inimese edasi arsti juurde suunata.

Eile alanud teavituskampaania, mille raames jaotatakse apteekides muuhulgas infolehti, kus on meeldetuletuseks toodud ära Maailma Terviseorganisatsiooni välja töötatud küsimused, mida peaks enne ravimi tarvitamist apteekrilt või arstilt küsima, kestab 15. detsembrini.

Saarlased on terved inimesed
Statistikaameti avaldatud andmetest 2011. aasta kohta selgub, et 16-aastaste ja vanemate inimeste tervis on Saare maakonnas suhteliselt hea, võrreldes Eesti üldiste andmetega.

Hinnangu “väga hea” või “hea” on oma tervisele andnud 58,8% Saare maakonna selle vanusegrupi elanikest. 28,9% tervis ei ole oma hinnangul hea ega halb ning 12,3% tervis on pigem halb või väga halb.

Eesti terveimad inimesed elavad selle uuringu järgi Läänemaal, kus hindab oma tervise heaks 65,6% uuringu raamidesse mahtuvast elanikkonnast. Põlvamaal seevastu peab oma tervist heaks vaid 33,5 protsenti.

Perearst Sille Väli sõnul on Saare maakonna kohta käiv protsent täitsa õige. Väli nentis, et seda enam on see hea näitaja, kuna mitmetest uuringutest nähtub, et Eesti inimene ennast üldjuhul küsimise peale väga terveks ei tunnista. Ikka leitakse, et kuskil midagi valutab.

Uuritud on ka pikaajaliste haiguste esinemist. Selles uuringus on Saare maakonna näitaja 47,9 protsenti. Põlvamaal on sama protsent 62,8 ja Viljandimaal vaid 37 protsenti.

Hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2011. aastal osales uuringus ligi 5000 leibkonda. Uuringus küsitakse inimestelt nende endi hinnanguid pikaajaliste haiguste olemasolu ja tervisliku seisundi kohta.
Raul Vinni

Print Friendly, PDF & Email