PANEB PAUKUMA: Jüri Peetsi selja taga lõõmav lõke ei ole mitte jaanituli, vaid hoopis konserveerimismeetod, mille abil peaks tulevikus Kuressaare linnust valvama korralikud kahurid.
Foto: Egon Ligi
Seni Kuressaare linnuse esist ehtinud paarisaja aasta vanused kahurid pandi eile konserveerimise käigus kümneks tunniks jaanituld meenutavasse lõkkesse “ravi” saama.
Kui kalender poleks eile 28. oktoobrit näidanud, oleks võinud arvata, et linna uus jaanituleplats on Kuressaare linnuse hoovis. Võimas lõke koos kuue kahuriga lõõmab seal arvatavasti öö läbi, saamaks kahurite mikropragudest kätte soolad, mis muidu võivad konserveerijate töö tulevikus asjatuks muuta.
Ühe kahuri torus on sees ka lõhkekuul. Laengut kahuris küll pole ja kuul torust arvatavasti lendu ei lähe, kuid igaks juhuks otsustati toru suunata lossivalli poole.
Kahurite konserveerimistöid juhatav arheoloogiadoktor Jüri Peets selgitas, et nüüdseks on tööd jõudnud nii kaugele, et kahurid on puhastatud, rooste on kätte saadud. Siiski pesitseb kahurites veel soolakristalle. “Need vedelesid ju praktiliselt merevees,” viitas Peets sellele, et kahurid leiti 1989. aastal lossi vallikraavist, kus nad olid vedelenud juba aastasadu.
Peets rääkis, et kui soolad alles jätta ja kahurile anda lõppviimistluskiht, siis niiskusega reageerides hakkab sool taas kahureid hävitama. Seepärast kuumutatakse sool kahuritest välja. Kokku võtab põletamise protseduur aega 8–10 tundi. “Materjalist meil puudu ei tule,” muigas Peets palgihunniku otsas istudes. Tuleroaks läks ka igasugune ehituspraht, mis lossivallide restaureerimistöödest üle jäänud.
Peets ütles, et kui kahurid saavad põletatud, tuleb teha veel lõppviimistlus. Millega kahurid viimase lihvi saavad, seda ta veel öelda ei osanud. Ehk saab selleks näiteks tavaline kalamaksaõli. Peets rääkis, et Tallinnas võib näha sada aastat tagasi samal põletusviisil konserveeritud ja kalamaksaõliga kaetud ankrut, mis on tema sõnul ülihästi säilinud.
Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa kinnitas, et kahurid kavatsetakse välja panna vallidel asuvatele laskepositsioonidele. “Kas me laskma ka hakkame, see on iseasi,” ütles Püüa. Seevastu Jüri Peets kordas kindlalt juba oma varem välja öeldud lubadust, et kolm saab paukuma ka panna.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Need suurtükid pole kohe mitte kahurid. Teatavasti on kahur kauhelastesuurtükk mõrsu lennukaugusega ca 20 km ning toru pikkus ületab selle läbimõõtu vähemsalt 30x.
Niisama tobe on jutt “kahurite põletamisest”. See o jutt on nnisama tobe nagu “kahurite vinnitamine”.
Tegelikult neid sõjariistu KUUMUTATAKSE ning mitte ei põletata. Tavamõistes on põkemine hapnikuga ühinemine, mille käigus eraldub soojus.
Küttepuude põletamisel ühineb neis olev süsinik õhuhapniukuga ning tulemuseks on süsihappegaas.
Kallis härra Vinni, palun omandage emakeele põhisõnavara. Kui vaja astuge uuesti põhikooli. Teie praegne jutt on üks armetu “vinnitamine”.
no ajakirjakule peaks ikka ise ilmselt “põhikooli astuma”, kui mitte lausa algkooli. või on süüdi “soe pea”?
Kas olete kuulnud midagi sõnade ühildumisest?
Sõnajoru “no ajakirjakule peaks ikka ise ilmselt “põhikooli astuma”,
kui mitte lausa algkooli. või on süüdi “soe pea”?” küll lause mõõtu välja ei anna.
—
Pilti vaadates aga tuleb peale hirm, et see tulevalvur võib ka ise ära põleda nii nagu üks neegrikuningas J. Verne romaanis “80 päevaga ümber maailma”.
kui kõike kirjutada lehes oma täpses terminoloogias, oleks päeva leht (rõhk tühikul!) arusaadav vaid käputäiele inimestele. ja selline leht elaks täpselt nii kaua kui võlausaldajad lubavad, üldjuhul poole aasta kuni aasta kanti…
Vahva, korsika- mees! Vaatame ,kas ikka teed pauku või on juba püksid ribadel…
kahur <9:-i> sõj (suurtükk); ka tehn ▪. Laeva+kahur, väli+kahur, õhutõrje+kahur. Lume+kahur, tsemendi+kahur, vee+kahur, elektroni+kahur. Koobalt+kahur med. Kahuri+toru, kahuri+tuli. Kahuri+liha ülek rindele saadetavad sõjaväelased. Kahur+vägi argi suurtükivägi
Milles siis ajakirjanik eksis?
suur|tükk sõj peam. mürskudega tulistav relv vastase elavjõu hävitamiseks ja kaitseehitiste purustamiseks. Lühikese, pika rauaga suurtükk. Suurtüki toru, sihik, ratas, alus. Väikese-, keskmise-, suurekaliibriline suurtükk. Suurtükid avasid vaenlase pihta ägeda tule. Suurtükkidest lasti aupauke. Neljast suurtükist koosnev patarei. Vihane mees kärkis kui suurtükist. See siin magab nii kõvasti, et lase või kõrva ääres suurtükki. Ls. kauglaske|suurtükk, kerge|suurtükk, kiirlaske|suurtükk, laeva|suurtükk, liikur|suurtükk, raske|suurtükk, saate|suurtükk, tankitõrje|suurtükk, toetus|suurtükk, väli|suurtükk, õhutõrjesuurtükk.
kahur ‹-i 2› s.
1. suurtükk; sõj lameda lennujoonega suurtükk. Kahurite mürin. Kahureist avati tuli. Vaenlase positsioone tulistati kahuritest. Ls. automaat|kahur, haagis|kahur, kauglaske|kahur, kiirlaske|kahur, laeva|kahur, lennuki|kahur, liikur|kahur, mootor|kahur, rannakaitse|kahur, tanki|kahur, tankitõrje|kahur, väli|kahur, õhutõrjekahur; harpuunikahur.
2. (hrl. liitsõna järelosana) tehn kujult v. tegevuselt kahurit (1. täh.) meenutav seade. Ls. elektron|kahur, koobaltkahur; lume|kahur, tsemendi|kahur, veekahur.
Nagu minu ja eelpoolkommija viidetest nähtub, on suurtükk ja kahur sünonüümid. Suurtükk on vanem sõna, laen rootsi keelest – stycke, meil kasutati ju ka sõna tükk. Kahur on K.W. Rosenstrauchi poolt välja mäeldud sõna
Rääkige asjast mitte ärge närige tähti. Nagu enam midagi paremat teha poleks.
Oh neid terminoloogiaküsimusi – võiks ju veel edasi arutada, kas “kuul” on kahuril või suurtükil ja kuidas suurtükki laetakse kahurikuuliga jne jne ;)
Seoses selle terminoloogiavaidlusega meenub 20aastat tagune lugu, kui käisin Gotlandi saarel tutvumas sealse päästeteenistuse ja üldse sisejulgeoleku tööga.
Kuna tollaal olin saarlastest Gotlandil rohkem tõlgina, kui reaalset elu tundva spetsialistina, siis toimus seal palju koomilisi situatsioone, mis olid tekkinud minu igasugu vähestest teadmistest.
Näiteks Visby päästeteenistuse töökoja angaaris nägime ühel õhtul sellist pilti, et kaks meest keevistasid oma “põrnika” põhjas aukusid kinni ja olid jätnud salongist põhjakatted emmaldamata. Mina ei teadnud tollaal autodest ega keevitamisest midagi aga tõlkisin siis lihtsalt teiste saarlaste sõnu: “What a f… you idiots…”
???
“Kurat, sedasi keevitades põletate oma auto lihtsalt maha, seda asja tehakse hoopis teisiti!”
“Kurat, kui sa nii tark oled, siis näita, kuidas seda tehakse!”
Tõmbas siis tunked selga see saaremaa mees, kiskus autol põrandakatte lahti ja lõikas “relakaga” need paar lappi, mida rootsi poisid olid jõudnud kuidagi kinnitada maha, lihvis rooste augu ümbert ära, lõikas uue paiga ja lasi selle MIG keevitusega ilusasti paika.
Poisid vaatasid suu lahti ja tunnistasid saarlase tehtud töö heaks. Siis toimus pool tundi veel väljaõpe, kus saarlased näitasid, kuidas tuleb autot parandada.
3 tunni pärast olid rootsi poisid oma auto põhja ära lappinud ja kutsusid siis saarlastest “õpipoisid” asja ülevaatama, minu töö oli ainult tõlkida. Üldiselt võis tööga rahule jääda, ainult paaris kohas tuli natuke asja viimistleda.
“Nii, nüüd tuleb teil teha auto põhjale veel korralik korrosioonikaitse!”
“Jah, mil on need vahendid ka ostetud?”
“???”
“Siin on see korrosioonikaitsevahend (pulverisaatorpudelis mingi kirevate kirjadega vedelik) ja siis ostsime seda ka (veel kirvam pullu)”
“Korraliku korrosioonikatse saab, kui segada kahurimääret ja kõvasti läbitöötanud mootoriõli”
Siinkohal kahtlustasin, et jään tõlkimisega hätta, sest arvasin, et kus kohast rootslane teab, mis on “eks-sovjeti” “kahurimääre”. Oli aga üllatus-üllatus “kahurimääre” polnud mingi probleem – sõjavõeosa on poole kilomeetri kaugusel, probleemi tekitas aga see, et kust saada “kõvasti läbitöötanud mootoriõli” – rootsis ju autojuht autos õli ei vaheta – seda tehakse teeninduses!
See, et säilitamistvajava malmist “toru” mikropragudest soola välja aetakse lõkkel ja siis kalamaksaõliga asi konserveeritakse – see on lihtsalt “maamehetarkus”. Pigiplekke saab eemaldada väga edukalt tavalise taluvõi abil nii autokerelt, kätelt, kui ka riietelt. Kuidas aga eemaldada võiplekke edasi riietelt, ka selle jaoks on omad “maamehetarkuse” vahendid ja need kehtivad olenemata sellest, kas algne plekk oli “pigi” või “bituumen”. Kui aga eksida näiteks täiesti erinevate asjade – “tina” ja “plii” suhtes, siis selline asi läheks küll kurjaks.