Kalandusstrateegia ootab ka kalurite arvamust (2)

Kalandusstrateegia ootab ka kalurite arvamust

KALUR TAHAB KALA PÜÜDA: Kogenud kalur Ülo Tammeväli leiab, et arengukavade koostamisel on mõtet vaid siis, kui kaluritel lastakse kala püüda.
Foto: Raul Vinni

Põllumajandusministeerium kinnitas Eesti kalanduse strateegia juhtkomisjoni, kelle eestvedamisel pannakse paika Eesti kalanduse arengusuunad ja toetusrahade kasutamine aastateks 2014–2020.

“Meie plaan on võtta Eesti kalandus uuesti tükkideks ja analüüsida läbi kõik probleemid, olgu selleks siis järelevalve, teadusuuringud või kalapüügi korraldus,” ütles Saarte Häälele põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Madis Reinup, kelle hinnangul on kalanduses üks tõsiseid murekohti kalavarude stabiilset seisu mõjutavad asjaolud nagu ülepüük, röövpüük, kormoranid ja kudealade seisukord.

Teine tõsist arutelu vääriv teema on võimaluste otsimine kalurite sissetulekute edasiseks suurendamiseks. “Kalurid ise on selles osas palju ära teinud, sadamate võrgustik on korda saanud, nüüd tuleb arutada, mida edasi teha,” lausus Madis Reinup. “Selgeid vastuseid ei ole, loodetavasti tuleb järgneva aasta jooksul üsna sisukas debatt,” märkis ta.

Rannakalurite arvamus on oluline

Eeldatavasti langeb kõige suurem ja aktiivsem töö Eesti kalandusstrateegia ettevalmistamisel 2012. aastasse. Samaaegselt käivad aktiivsed arutelud ühise kalanduspoliitika tuleviku üle ka Euroopa Liidu tasandil. Seetõttu teeb kalanduse juhtkomisjon oma ettepanekud ka Euroopa Liidu kalandustoetusi reguleerivate õigusaktide ja Euroopa Liidu kalandussektori arendamisele suunatud fondi rakendamiseks.

Madis Reinupi sõnul peaksid kalandusstrateegia koostamise protsessi olema kaasatud ka kalurid ja mida aktiivsemalt, seda parem.

“Meie huvi on hästi suur läbipaistvus, et infot aruteludest oleks nii paljudel isikutel kui võimalik,” kinnitas kalandusametnik, kelle sõnul kutsutakse kalureid osa võtma konverentsidest ja informeeritakse neid kalanduspiirkondade kaudu. “Tahame strateegiat arutada eraldi just rannakaluritega ja seda kõigis kalanduspiirkondades,” lisas Reinup. Eestis tegutsevast kaheksast kalanduspiirkonnast esindab strateegia koostamise juhtkomisjonis rannakalureid MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu juhatuse esimees Arne Taggo.

Madis Reinup ütles, et ehkki kalanduspiirkondade jätkamine pole praegu Euroopa Liidust veel kinnitust saanud, leidub jätkamisele viitavaid lootustandvaid märke. “Tundub, et ühel või teisel moel nad siiski jäävad,” lausus Reinup, kelle sõnul saabub tõehetk aasta viimastel kuudel, kui Euroopa Komisjon tuleb välja eelnõuga, mis reguleerib raha kasutamist järgmisel finantsperioodil. “Pigem vähenevad näiteks toetused tööstustele või muu selline, aga rannapiirkondadele on väidetavalt üsna suur rõhk pandud. See annab lootust, et kalanduspiirkonnad jätkavad ja kalurid saavad ise otsustada, kuhu raha anda,” lisas ta.

Põllumajandusministeerium on Reinupi sõnul arvamusel, et kalanduspiirkonnad on üks paremaid asju, mis on rannakalanduses viimasel ajal juhtunud, ja kindlasti ei maksa neid ära kaotada.

Esmalt kala, siis strateegia

34-aastase kalapüügistaažiga Nasva kalur, Saarte Kalanduse juhatuse liige Ülo Tammeväli usub oma sõnul, et eestlastel on Euroopa kalandusstrateegia kujundamisel väga väike roll. “See, mis meie mõtleme siin Eestis, ja see, mida mõtleb Brüssel, need on kaks absoluutselt erinevat asja. Igasugused piirangud ja kärped tulevad nii ootamatult, et milleski ei või kindel olla,” rääkis Tammeväli. “Kui sul pole meres kala või lubatud püügikogused järjest vähenevad, mis strateegiat sa oskad sellistes tingimustes välja arendada,” ütles eakas kalur. “Mida sa arendad, kui kaluril puudub teenimisvõimalus?”

Ülo Tammeväli sõnul on Liivi lahe rannapüügi limiit võrdne endisaegse Saare Kaluri kolhoosi limiidiga, kuid neil aastatel püüdis Liivi lahe ääres mitu kalurikolhoosi. Praegu on Saaremaal selliseid kalureid, kes end kalapüüdmisega elatavad, võib-olla ainult paarkümmend.

Igal pool on ka see häda, et kalurid on vanaks jäänud, noor põlvkond ei näe kaluriametil aga tulevikku. Nii püügiõiguse kui ka paatide ostmine nõuab kokkuvõttes suurt raha, mille tagasiteenimine on püügilimiidi pideva vähendamise tingimustes tõeliselt küsitav.

Limiiti millegipärast vähendatakse, samas kui kalurite hinnangul on Liivi lahes räime tunduvalt rohkem kui 10 aastat tagasi. Ka ahven on Saaremaa vetes jälle tagasi – aastaid püüti siitkandist vaid 10–20 tonni ahvenat, nüüd aga juba sada tonni või rohkem. Taas võib meres kohata turska, Rootsi rannikule on ilmunud säinas, keda pole seal kunagi olnud.

Ülo Tammeväli sõnul on suund võetud kalanduse mitmekesistamisele ja suur osa rahast läheb sinna, palju vähem raha jääb otseselt kalandusele, näiteks kalalaeva või paadi remondiks. “Selle raha sihtotstarve on justkui vähendada kalapüügi aktiivsust. Hea, et vähemalt sadamaid saab remontida,” lausus Ülo Tammeväli.

Kalurid kiidavad Saarte kalanduspiirkonda

Läätsa kalur Eino Ruttu ütles, et saarlased on Saarte Kalanduse kaudu jagatava Euroopa kalandusfondi rahade kasutamisel Eestis esirinnas olnud. Esimesel aastal kippus raha kasutamine võib-olla pisut soiku jääma, sest toetusraha pakkumine tundus harjumatu. Nüüd on meestel pead tööle pandud, mõtteid ja aktiivsust raha kasutamiseks jagub.

Ruttu märkis, et kui mõned aastad tagasi oli Saaremaa kalurite esindusorganisatsioon Saaremaa kalurite ühing, siis nüüd on mehed koondunud Saarte Kalanduse taha. “Kalurite ühingul pole raha taga ja seal, kus pole raha, siis ega inimesed palja jutu peale ei lähe ka,” märkis Eino Ruttu.

Saarte Kalanduse juhatuse liige, Nasva kalur Arvi Talk ütles, et üldiselt aitab Euroopa Kalandusfondi toetus siinse kalanduse arengule tublisti kaasa, ehkki alati saab toetusi jagada otstarbekamalt kui seda seni on tehtud. “Edaspidi peaks kalurkond ja Saarte Kalanduse juhatus aga senisest rohkem oma peaga mõtlema, mitte et tegevjuht töötab asjad välja ainuisikuliselt,” osutas Arvi Talk.

Saarte Kalanduse juhatuse liige ütles, et kuni viimase ajani polnud enamik kalureid endale selgeks teinud võimalusi, mille tarvis raha küsida saab. Nüüd, kui raha hakkab otsa saama, on mehed aktiivsemaks muutunud. “Tahaks loota, et järgmisel eelarveperioodil on kalurite mõtted julgemad ja lennukamad ja omatakse mingit visiooni oma elust-olust – kuidas raha teenida ja milliste tegevustega edasi minna.”

Saarte Kalanduse juhatuse liige, Muhu kalur Andrei Prii leidis, et seni on Saare maakonnas suudetud Euroopa Liidu kalanduspoliitika võimalusi päris hästi ära kasutada. “Eks igal pool annaks midagi paremini teha, aga ma praegu küll ei näe, et midagi päris viltu oleks,” rääkis Prii, kelle sõnul on saarlased kalanduspiirkondade võrdluses ühed aktiivsemad rahakasutajad, ehkki omaosaluse nõue paneb muidugi teatud piirid peale.

Prii rääkis, et kuna omavalitsustelt sadamate ehituseks omaosalust ei nõutud, siis hakkasid vallad seda väga usinasti ära kasutama ja suur osa rahast on läinud sadamate kordategemise peale. Nüüd on aga põllumajandusministeeriumist tulnud signaal, et edaspidi lisandub omavalitsusele käibemaks.

“Kui läheb nii, siis valdadel pole seda ülearust raha kuskilt võtta ja sadamate arendamine enam nii hoogsalt ei lähe,” leidis Muhu kalur. Eriti meeldibki Priile valdade osavõtlikkus sadamate arendamisel, sest sellega jääb lootus, et vaba pääs merele säilib ka tulevastel kalameestel.

Print Friendly, PDF & Email