Valjala valda rajatakse tuulikute meistrikoda ja tuulikumägi (5)

Valjala valda rajatakse tuulikute meistrikoda ja tuulikumägi

MEISTRIKODA: Paavli talu rehielamu ruumidesse rajatakse pukktuulikute korpuse ja tiivikute ehitamise töökoda.
Foto: Repro

MTÜ Saaremaa Vanade Maastike Kaitse Ühing rajab Lööne külla tuulikute meistrikoja, mille eesmärk on elu sisse puhuda traditsioonilisele tuulikuehitusele ja taastada osaliselt Lööne tuulikumägi.

Saarte koostöökogu eraldas tuulikute meistrikoja I etapi rekonstrueerimiseks 38 932 eurot, mille eest rajatakse kevadeks endise Paavli talu rehielamu ruumidesse pukktuulikute korpuse ja tiivikute ehitamise töökoda.

Hiljem lisanduvad samasse hoonesse koolitustuba ja puutöötuba, kus hakatakse meistri käe all valmistama tuulikute mehhanisme ja peenemaid osi.

Uus tuulikumägi

Meistrikoja ehitamise eestvedaja, arhitekt Mihkel Koppel ütles, et meistrikoda tahab koolitusse kaasata võimalikult palju käsitöö- ja ajaloohuvilisi ning tuulikuomanikke, et teadmiste ja oskuste hoidjate ring oleks võimalikult suur.

Praegu tegutseb Saaremaal kaks traditsioonilisi tuulikuehituse töövõtteid kasutavat meistrit, mõlemad Valjala vallast – Raimo Kolk Saklast ja Arne Maripuu Kalli külast, kes on taastanud üle 20 tuuliku.

Meistrikojast mõnesaja meetri kaugusel asuvast tuulikumäest võib aga aastate pärast saada konkurent Angla tuulikumäele. Kokku ehitatakse Lööne küla kunagisele tuulikumäele 3–4 kolme erinevat tüüpi jahu valmistavat pukktuulikut, millest esimene valmib juba järgmisel aastal.

Tootmisvahendina tuulikutel enam tähendust ei ole, kuid paljud ajalugu ja traditsioone hindavad Lääne-Euroopa rahvad eelistavad elektrimootorite jõul jahvatatud jahule mahejahu, mis on tehtud kivide vahel, ütles Mihkel Koppel.

Viimased 200 aastat peaaegu muutumatu hoonestusstruktuuriga püsinud Lööne külas elab praegu alaliselt kümme leibkonda, külas asub ka kümmekond suvekodu. Uute arengute tulemusel oleks Mihkel Koppeli hinnangul võimalik külasse tagasi tuua viis alalist majapidamist, mis võiksid tegeleda näiteks kodumajutuse ja mahepõllumajandusega.

Ülemaailmse veskiühingu auliige Mihkel Koppel, kes on teinud 15 tuuliku restaureerimisprojekti, ütles, et Saaremaa tuulikud on Tallinna vanalinna ja Eesti rehielamute kõrval potentsiaalne UNESCO maailmapärandi objekt.

Saaremaa suletud süsteemi tingimustes kujunes siin 300–400 aasta jooksul välja päris oma tuulikuehitustraditsioon. Maailma kontekstis unikaalsed Saaremaa tuulikud eristuvad ülejäänud Euroopa tuulikutest väikeste mõõtmete, ainulaadse lahtistest kividest kivijala ja eestvaates päripäeva tiibade suuna poolest.

Erilised tuulikud

Saaremaa tuulikute areng jõudis mitme tehnilise lahenduse poolest Lääne-Euroopast kaugemale ja siin kasutati erilahendusi, mida mujal maailmas ei esine.

1890. aastal oli Saaremaal 1257 tuulikut. Tuulikute hoogne juurdeehitamine seiskus 1930-ndatel aastatel, viimased traditsioonilised pukktuulikud ehitati 1946. aastal. Mõnes kolhoosis kasutati tuulikuid loomasööda jahvatamisel kuni 1970. aastateni, viimane traditsiooniline jahvatav pukktuulik seiskus 1979. aastal Kuusnõmmes.

Print Friendly, PDF & Email