Kohus: linn maksku trahvi (5)

Kohus: linn maksku trahvi

EHITUS KÄIB: Muusikakooli direktor Tarmo Berens ehitustegevust inspekteerimas.
Foto: Peeter Kukk

Tallinna halduskohus leidis, et Kuressaare peab seaduserikkumise eest maksma SA-le Innove ligi 89 000 eurot, mis on 10 protsenti Kuressaare muusikakooli ehitamiseks eraldatud rahast.

Tallinna halduskohtu vanemreferent Triin-Anneli Dooner ütles, et kohus jättis Kuressaare linnavalitsuse kaebuse rahuldamata ja mõistis lisaks välja Innove õigusabikulud, 1395 eurot. Saarte Hääle andmeil on linnavalitsus õigusabile seni kulutanud ligi 1800 eurot, mis tuleb kaotuse korral maha kanda.

Eile esimese kohtulahendi saanud vaidlus sai alguse kevadel, kui rahandusministeerium ja elukestva õppe arendamise sihtasutus Innove leidsid, et muusikakooli renoveerimisel eksis Kuressaare linnavalitsus riigihangete seaduse sätete vastu. Seetõttu nõudis Innove 10 protsenti ehk 88 985 eurot linnalt tagasi. Kuressaare maksis ära poole rahast, kuid esitas samas kohtusse kaebuse nõude tühistamiseks.

Linna esindanud vandeadvokaat Kersti Põld põhjendas tühistamise nõuet sellega, et Innove otsuses puudus põhjendus, mille alusel oli tagasinõude protsent arvutatud.

“Otsuses ei ole üldse analüüsitud, kas ja millises ulatuses on finantskahju tekitatud,” lausus Põld kohtuistungil 10. oktoobril. Ta viitas, et Innove saanuks käituda linnale soodsamalt, vähendades nõude suurust 5 protsendini. Kersti Põllu sõnul poleks linnavalitsus sellise protsendi pärast kohtusse ilmselt pöördunud.

Kuressaare linn oli Innove nõuet kohtusse kaevates seisukohal, et toetust kasutati eesmärgipäraselt, Kuressaare muusikakool renoveeriti ja ülekulutusi ei tehtud.

“Kui muudetakse toetuse määra ja nõutakse osa toetust tagasi, siis on väike kohaliku omavalitsuse üksus seda haavatavam,” rääkis Põld ja lisas, et finantskorrektuur võib omada kurbi tagajärgi, sest ametnikud ei julge enam vigade tegemise kartuses otsuseid teha.

SA Innove esindaja vandeadvokaat Leino Biin teatas kohtus, et Innove hinnangul on Kuressaare linnavalitsuse tegevusega finantskahju küll tekitatud, kuid seda ei ole võimalik konkreetselt välja tuua ega tuvastada.

Leino Biin lisas, et oluline pole see, kas rikkuja on suur või väike omavalitsus, sest rikkumise tagajärg sellest ei sõltu. “Seadust on rikutud, lubamatuid läbirääkimisi on peetud, hanke raames on ostetud asju, mis ei olnud hanke eesmärk,” lisas Leino Biin.

Teadaolevalt kulutati osa summast mööbli, inventari, kardinate ja riiulite ostmiseks.

Rahandusministeeriumi esindajana kohtus sõna võtnud Piret Eelmets sõnas, et rikkumise aja seisuga võinuks tagasinõudmise määruse sätte kohaselt nõuda tagasi 25 protsenti. Kuressaare puhul käiks siis jutt juba enam kui 222 000 eurost.

“Isegi kui rakendusüksus [Innove] teeb lõppmakse ja projekt ei satu järelkontrolli, kuid Euroopa Komisjon tuleb ja leiab vea, tehakse tagastusnõue. Ja isegi kui rakendusüksus leiab, et 10% tuleb tagastada, siis Euroopa Komisjon võib ikkagi veel määrata 25%,” märkis Piret Eelmets.

Toetuse tagasinõudmine mõjutab palkade taastamist
Vandeadvokaat Kersti Põld tõi 10. oktoobril toimunud kohtuistungil Innove rahalise nõude mõjude illustreerimiseks õpetajate palkade taastamise küsimuse: “2009. aastal vähendati Kuressaare linna töötajate palgafondi 18%, sh ka muusikakooli töötajate oma. Kuressaare linnavalitsus on elanud teist aastat lootuses, et saab muusikakooli õpetajate palka tõsta, aga sellises olukorras, kus ta peab osa kultuuritoetust tagastama, ei saa õpetajate palka endisele tasemele tõsta.”

Print Friendly, PDF & Email