Kuidas saarlased Brüsselisse “kena presentatsiooni” viisid

Kuidas saarlased Brüsselisse “kena presentatsiooni” viisid

SAARLASED BRÜSSELIS: Koos teiste eestlastega osalesid Balti põllumeeste meeleavaldusel ka saarlased, Kuressaare turismiinfokeskuse juhataja Karmen Paju ja Kärla vallavanem Villi Pihl (pildil paremal Eesti lipukestega).
Foto: Ivika Laanet

Belgia. Brüsseli lennujaam. Peadpööritav sigin-sagin. Saabumisterminaalis seisavad inimesed, käes plakatid nende nimedega, keda lennult oodatakse. Trükitähtedega on ühele plakatile kirjutatud: Karmen, Villi, Ivika. Plakati taga tervitab meid rõõmsalt viimast nädalat puhkusel olev endine Valjala vallavanem Kaido Kaasik, nüüdne maavanem.

Viis aastat Euroopa regioonide komiteesse kuulunud Kaido Kaasik tunneb linna ja juhatab teed. Väike õhtune ekskursioon linnas, tutvumine vanalinnaga. Muu hulgas leiame üles ka Brüsseli kuulsaima kuju – pissiva poisi. Silma jäävad veel hilisel õhtutunnil avatud kohvikud, pulbitsev linnamelu ning rahulolevad naeratavad inimesed.

Teine päev. Seame sammud Euroopa Parlamendi hoone juurde ja Euroopa Komiteesse. Registreerime end Euroopa Liidu regionaalpoliitika iga-aastasele tippsündmusele “Avatud päevad”. On Euroopa regioonide ja linnade nädal 2011.

Euroopa regioonide majja pääsemine ei olegi nii lihtne. Alles pärast tõsise turvakontrolli läbimist pääseme maja sisemusse. Kaido Kaasik tutvustab meile maja, inimesi ja näitab oma töökabinetti.

Ta osales viie aasta jooksul regioonide komitees säästva arengu komisjoni töös ja hiljem loodusvarade komisjoni töös. Kolm põhilist valdkonda, millega ta põhjalikult tegeles, olid põllumajandus, kalandus ja turism. “Viimane kord oligi juunikuus ühtse põllumajanduspoliitika arvamuseelnõu arutamine. Minu poolt läks kümme parandusettepanekut, mis olid seotud Eesti põllumajanduspoliitikaga,” räägib ta hiljem.

Euroopa regioonide komitee liikmed lähtuvad riiklikust poliitikast. Vaadatakse, kuidas ühildada EL-i poliitikaga meie Eesti riigi huve, ja tehakse palju koostööd. “Regioonide komitee on väga vajalik organ, kui rääkida just demokraatiast ja kaasatusest. Sama on ju vallas külatasandil – kas kaasame külaelanikke oma planeeringute ja arengukavade koostamisse või teeme otsuseid nii, et neid ei kaasata,” toob Kaido Kaasik võrdluse.

Viis korda aastas toimub täiskogu, mis toob kokku regioonide komitee kõik põhiliikmed. Täiskogu võtab vastu komisjonides välja töötatud arvamuseelnõusid. Igal komisjonil on oma valdkond ja tavaliselt läbivad olulised eelnõud kolm lugemist. Ettepanekuid saab teha nii komisjonides kui ka täiskogul. Küsimusele, mida on Kaasikule regioonide komitee põhiliikmena töötatud viis aastat andnud, vastab ta, et see võimalus on ääretult palju silmaringi laiendanud ja julgemaks teinud.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email