Jätkame eilses lehes alustatud omavalitsusjuhtide arvamuste avaldamist. Saarte Hääl esitas meie maakonna omavalitsusjuhtidele kolm küsimust: Mitu omavalitsust peaks Saare maakonnas olema? Kas teie omavalitsus oleks valmis kellegagi liituma? Kui oleks, siis kellega? Saare maakonna 16 omavalitsusest vastas 10. Eilses lehes trükkisime Kuressaare linnapea ning Torgu ja Kärla vallavanema seisukohad, tänases lehes saavad sõna ülejäänud seitse omavalitsusjuhti.
Raimu Aardam
Kihelkonna vallavanem
Olen kindel, et suurvald viib needki napid töökohad äärealalt linna või selle lähedusse. Seepärast pooldan nelja kuni kuut omavalitsust Saare maakonnas. Miks? Sest sellega oleks tagatud vajalik hool saare rahva eest. Kihelkonna vallavolikogu kujundab oma seisukoha ilmselt järgnevatel istungitel.
Kalmer Poopuu
Salme vallavanem
Tähtis pole see, mitu omavalitsust on maakonnas, vaid see, et avalik teenus oleks inimestele kättesaadav.
Kui omavalitsuste ühinemisest oleks kasu, siis oleme valmis liituma. Aga praegu ei oska ma öelda, kas sellest kasu tõuseks. Ennekõike peab olema riigi tasemel selgeks tehtud, millised ülesanded jäävad kohalikule omavalitsusele, millised riigile.
Margus Mägi
Kaarma vallavanem
Saaremaale piisaks ühest omavalitsusest. Üks suur omavalitsus oleks finantsiliselt võimekam ja suudaks saare arengut paremini suunata, praegune arengutegevus on killustatud. Suur omavalitsus suudaks pakkuda ka kaugemates piirkondades teenuseid sellisel tasemel, millega praegu mõned väiksemad hakkama ei saa.
Samas on suurel omavalitsusel ka oma ohud: kaugemate külade ääremaastumine võib veel rohkem intensiivistuda; suur omavalitsus ei pruugi alati olla efektiivne (see pole reegel). Nende ohtude nullimine sõltub aga inimestest, kes seda omavalitsust juhtima valitakse.
Oleme ühinemisvõimalusi arutanud volikogus seoses Kaarma valla arengukava 2011–2018 koostamise ja kehtestamisega. Selle arengukava visiooni kohaselt on aastal 2018 Kaarma vald ”ühe suure Saaremaa valla tugevate külakogukondadega osavald”.
Jaanika Vakker
Lümanda vallavanem
Mulle meeldis kunagi professor Georg Sootla poolt riigikogus halduskorralduse kui riiklikult olulise küsimuse arutelul välja öeldud mõte: Eestil on hea potentsiaal saada Euroopa kõige stabiilsema ning kiiremini areneva piirkonna – Läänemere regiooni – keskpunktiks. Selleks aga, et põhjamaadega võrdse partnerina kaasa rääkida, peaks meie halduskorraldus sarnanema rohkem nende omaga. Nii Bornholmil kui ka Gotlandil on reform läbi viidud ning moodustatud üks kohalik omavalitsus, ilmselt tasuks meilgi sellest kogemusest õppida ning sama teed minna.
Ühe suure omavalitsuse eelis oleks maakonna kui terviku vaatamine ning suurem võimekus näiteks projektide finantseerimisel. Ka on võimalik iga töö peale palgata spetsialiseerunud ametnik, kes saab süveneda oma valdkonna spetsiifikasse.
Nii rahaliselt kui ka kvaliteedi osas annaks aga efekti igasugune ühinemine, kas praeguste maakondade, endiste kihelkondade või muu jaotuse põhiselt.
Mati Saar
Valjala vallavanema kt
Kui toimuks haldusreform, näeksin Saaremaal ühte omavalitsust keskusega Kuressaares. Viimast on meie saare elanikud harjunud külastama ja logistiliselt oleks see kõige sobivam paik. Tänasel päeval ei näe põhjust ühegi omavalitsusega liituda.
Aarne Põlluäär
Orissaare vallavanem
Minu arvamus on, et esmalt tuleb riigis saavutada poliitiline kokkulepe. Tuleb selgeks teha, mis on omavalitsuste kohustused ja milliseid teenuseid peavad nad pakkuma, ja siis tuleb määrata omavalitsuste tulubaas. Kuni need asjad pole selged, ei ole siin millestki rääkida.
Saaremaa territoriaalset terviklikkust arvestades sobiks meile kaks või kolm kohalikku omavalitsust. See maandaks ääremaastumise riske ja säilitaks väljakujunenud keskused. Lihtsalt piiride kaotamisel omavalitsuste vahel ei ole vähimatki mõtet. Usun, et Orissaare vald oleks täna valmis lähinaabritega teemat arutama, kui selleks tekib soov ja vajadus.
Ludvik Mõtlep
Leisi vallavanem
Ühe suure omavalitsuse puhul hakkab kehtima põhimõte – kauge mure – väike mure.
Avaliku teenuse kvaliteedi tõstmine tehakse põhimõttel, et kõik ei peagi teenust kätte saama, peaasi, et keskmine (näilik) tase tõuseb. Ilmekas näide on käimasolev päästekeskuste likvideerimine. Päästeameti püüe tagada 90 protsendile inimestest elupäästevõimekuse (4-liikmeline meeskond) kohalejõudmine 15 minuti jooksul, välistab 10 protsendi inimeste jaoks, igasuguse abi saamise – varemete kustutamine ei ole enam abi.
Mina ei toeta liitumist, kuna see suurendab ääremaastumist ja pidurdab kaugemate piirkondade arengut. Mõne valla omavahelist liitumist ei pea ka reaalseks. Kindlasti tahaks näha Saaremaa suurvalla kõrval Muhu valda, kellel on tugev identiteet, ja siis saaks võrrelda väikevalla elujõulisust.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
KOLM: Saaremaa, Muhu ja Ruhnu ning loogiliselt tuleks neljandana arvestada Hiiumaad, sest see sobib hästi Ansipi nägemusega tuhandeaastasest riigikujunemisest ja muinasaegsest haldusjaotusest.
On ka praegu ääremaa ja ei ole mina aru saanud, et ääremaadel elu kuidagi kulgeks, kuigi on toimiv vallavalistus oma töötajatega olemas.Kadunud on postimajad, koolid, kauplused.Mis veel? Bussiliiklusest juba teame. Seega see jutt siin, et liitumine suurendab ääremaastusmist ja pidurdab kaugemate prk. arengut, on muinasjutt.10 aastat ääremaal on näidanud, et kedagi ei huvitagi kuidas siin elatakse.Mida siin veel pidurdada on?
vallamaju on vaja valla töötajatele
Üks
Vallamajad näevad vallamajasid maaaaailma nabana.Üldiselt see teenuste kättesaadavuse jutt ajab oksele,täna kõik niigi Kuressaares.
Paberlehes kirjutas Kihelkonna vallavanem aardam, et kõige suurem probleem on see, et 80 vallaametnikku jäävad liitmise tulemusel tööta. Tule taevas appi, kas nende 80 muiduleivasööja pärast jääb reform tegemata. Ikka see oma sooja koha hoidmine on see põhiline vastuseisu põhjus. Õigesti kirjutas siin esimene kommenteerija, et ääremaa on juba praegu ääremaa ja pole need praegused vallavalitsejad selle olukorra parandamiseks midagi ära teinud.
ÜKS
Too palun mõni näide kus külaseltsid nii meeletult investeeringuid toovad ja teenuseid pakuvad. Ilus jutt aga suht tühja sisuga. Enamus toodud investeeringute kaasfinantseeringud tulevad valdadelt. Elu on muutunud projektipõhiseks ja paljud kohad kust on võimalik investeeringuid saada on avatud ainult külaseltsidele. Sealt ka fassaad võimekatest külaseltsidest. Tänu külaseltsidele on elu maal kindlasti lõbusam aga kahjuks nende pooolt pakutavad teenused vajavad veel kõvasti arendamist. Kahjuks on nii, et kui hobi muutub kohustuseks muutub see varsti koormavaks.
Valdade ääremaastumist aitavad vältida ainult KÜLASELTSID ja nende aktiivne tegevus.Vallavalitsuste osa ääremaastumise vältimiseks (peatamiseks) on väga marginaalse tähtsusega. Saaremaale pole rohkem vaja, kui üks VALD ja selle kontor Kuressaarde.
Jätke järele oma ohkimine ja ahastamine ääremaastumisest. Kui ikka tööinimesele tööd kodu lähedal pole, tuleb minna sinna, kus töökäsi vajatakse. Milleks see hala noorte lahkumisest maalt ja nn. ääremaalt? Ei tea miks peaksid noored inimesed, kui maailm on lahti ning töö- ja karjäärivõimalused paremad kui kunagi varem, oma AINUKESE ELU lamba- ning lehmakarjas mööda saatma?
ta on, vallavalitsust on vaja vallaametnikele, vallakoole (koolis paari-kolme klassijagu lapsi) vallas elavatele õpetajatele.
Vollikene, üle ometi sina, ´mütu valda oleks kena.
Üks omavalitsus = praegune Saare maakond.
Nõus eelmistega: ääremaa on ja jääb ääremaaks, see on 20 aastaga lõplikult korraldatud. Siin ei muuda laias laastus enam midagi, toodagu vallavalitsus või ääremaale.
Veel nõus: haldusreformi peamised vastased ja blokeerijad ongi vallatöötajad, -volikogud ja -valitsused ise.
Hea meel on, et õiget ja asjalikku juttu hakkab ka (valla)valitsejatelt lõpuks tulema.
Osa valdasid on ajudest tühjaks jooksnud katastroofiliselt,näitena toon asjaolu,et kasutatakse rändvallavanemaid.jätame Saaremaale linna ja ikka mõned vallad,üks on ilus aga selgelt üle pingutatud.Vallamajade ülalpidamiseks kulutatud raha on riigi praeguste võimaluste juures ikkagi raisatud raha arvestades sealt tulevat toodangut.
Saaremaal on palju külaseltse ja just niinimetatud ääremaadel. Tänu külaseltside eestvedajate vabatahtlikule panusele ja üksteiseabistamisele ja tihti ka teenuste osutamisele, mida peaks tegema omavalitsus, elavad need ääremaa külad. Elavad nad seepärast, et hoolivad oma kodust, keskkonnast ja tahavad just seal elada. Tean Saaremaal mitut külaseltsi ja selle fanaatilisi eestvedajaid, kes suudavad oma piirkonda investeeringutega tuua rohkem raha sisse kui valla ametnikud, kes selle eest raha saavadTehke sama küsitlus Saaremaa külaseltsides ja kuulake ka nende arvamust. Olen ühe Saaremaa valla pooldaja
Tõesti tõesti, see teenuste kättesaadavuse jutt hakkab nii üle viskama. No öelge mis teenust ma sealt vallamajast saan? Nimetage palun üks teenus mis ma sealt saan. Käin linnas mitu korda nädalas aga vallamajas pole viimase kuue aasta jooksul kordagi käinud. Nii et ootan haldusreformi vastalistel siis infot, mis teenust ma sealt vallast saan mida ma pärast valdade liitmist enam ei saa. Ise ei suuda küll ainustki välja möelda.
Riik on seaduste andja ja võim ning vägi.Aga sellel riigil on ka kohustus oma rahva ees ,iga kodaniku ees olenemata tema asukohast ja parteipileti värvist.
See jutt mis puutub valdade arvu Saaremaal,või kuskil mujal näitab seda ,et keegi,kes istub kusagil kõrgemal õrrel ei tule oma kohustustega üldsegi mitte toime ,sest targad ja terved inimesed pagevad eestist viies kaasa oma raha ja oskused ,maksud ning lapsed…sellest ka rahapuudus.Rehvormi tuleb alustada teisest otsast ja kõik saab korda sest omavalitsused peavad olema,see ongi rahva võim.Me valime neid ,kirume neid ,sajatame nende poole aga ka tunneme neid ja nemad tunnevad meid ning meie hädasid .
niikaua kui rehvierakond suurel mäel võimutseb pole reformi oodata, niiet vaikiv ajastu kestab edasi ja raha tuulde loopimine kahh
see et vallad alles jäävad on kasvulava reformierakonnale võimule jäämiseks kui oleks vähem valdu oleks suurem võimalus teistel erakondadel võimule pääseda.
niiet mõisa kõis las lohiseb….vanaviisi musta augu poole
Meite valdas o pailu vanainimesi mäni peab kitse ja lammast aga lehma ei pea sii mette kedad enam.Lahfka ei käi aga poiss tuleb korra kuus soomemaalt kojhu ning toob saia j a vanamehele suitsu ning mõned värviliste piltidega ajakirjad.
vanamees käib vahest merepääl ja toob natuke silku,kass saab ja vahest jääb omale ka natuke.Ah vallamaja jah ,ei mool ükstaspoha kus ta on ,kas kihelkondas,või ptusselis aga souke post peaks küll olema kus lipp püsti ,siis rahvale näha ,mis riigikord o …
Kui arsti ja tuletõrjujat kuus aastat pole vaja läinud siis võib need asutused kinni panna. Ants peale sinu mätta on ka teisi mättaid. Ole kena mees ja astu vallamajst läbi. Tule ütle vähemalt tere.
ma mõtlesi korra tüki aega,et millal ma viimati vallamajas käisi ,1974 aastal sai rattale nummer toodud,Juta sündis 1960 aastal ja vanamees sai tööpunalipuordeni 1975 aastal ,siis veel Paul sündis ja Aksel suri ää,aga kui vald kinni pandakse,kas ma pea Kuresaarde sõitma sõukesi asju ajama buss äp käi ju änam ja rattaga o natukse kaugekoht vanainimese jaoks väntida päälegid talve o külm ka aga sui ,siis vallasaksad oo puhkusel.
Valdade liitmine ja lahutamine ei muuda olukorda.Kui midagi tahetakse muuta tuleb reform läbi viia kogu riigis.Sellise suure ametnike armeega ei ole meie riik jätkusuutlik.Üha enam sarnaneme selles osas Kreekaga.Järgmisena tuleb muuta valimisseadust.Maal valime külavanemad kes vabalt võiksid moodustada valla volikogu.Vaja on kahetasanilist omavalitsust.Maakonna tasandil peab olema omavalitsus.Praegune Maavalitsus riigi käepikendus on täiesti mõttetu asutus.Praeguste valdade ametnike arrv olgu kolm kuni neli inimest kuna põhilised kohustused lähevad üle maakonna tasandile.Maakonna hallata jääb haridus, tervishoid ,päästeteenistus, bussiliiklus osaliselt ka politsei.Omavalitsuste rahastamine muuta nii et omavalitsused ei oleks almuse palujad valitsuse käest.Kui muuta siis olgu juba refomid põhjalikud.On vaja vähem riiki ja rohkem omavalitsuste võimu.