Mitu omavalitsust peaks olema Saare maakonnas? 2 (23)

Mitu omavalitsust peaks olema Saare maakonnas? 2

 

Jätkame eilses lehes alustatud omavalitsusjuhtide arvamuste avaldamist. Saarte Hääl esitas meie maakonna omavalitsusjuhtidele kolm küsimust: Mitu omavalitsust peaks Saare maakonnas olema? Kas teie omavalitsus oleks valmis kellegagi liituma? Kui oleks, siis kellega? Saare maakonna 16 omavalitsusest vastas 10. Eilses lehes trükkisime Kuressaare linnapea ning Torgu ja Kärla vallavanema seisukohad, tänases lehes saavad sõna ülejäänud seitse omavalitsusjuhti.

Raimu Aardam
Kihelkonna vallavanem
Olen kindel, et suurvald viib needki napid töökohad äärealalt linna või selle lähedusse. Seepärast pooldan nelja kuni kuut omavalitsust Saare maakonnas. Miks? Sest sellega oleks tagatud vajalik hool saare rahva eest. Kihelkonna vallavolikogu kujundab oma seisukoha ilmselt järgnevatel istungitel.


Kalmer Poopuu
Salme vallavanem
Tähtis pole see, mitu omavalitsust on maakonnas, vaid see, et avalik teenus oleks inimestele kättesaadav.

Kui omavalitsuste ühinemisest oleks kasu, siis oleme valmis liituma. Aga praegu ei oska ma öelda, kas sellest kasu tõuseks. Ennekõike peab olema riigi tasemel selgeks tehtud, millised ülesanded jäävad kohalikule omavalitsusele, millised riigile.


Margus Mägi
Kaarma vallavanem
Saaremaale piisaks ühest omavalitsusest. Üks suur omavalitsus oleks finantsiliselt võimekam ja suudaks saare arengut paremini suunata, praegune arengutegevus on killustatud. Suur omavalitsus suudaks pakkuda ka kaugemates piirkondades teenuseid sellisel tasemel, millega praegu mõned väiksemad hakkama ei saa.

Samas on suurel omavalitsusel ka oma ohud: kaugemate külade ääremaastumine võib veel rohkem intensiivistuda; suur omavalitsus ei pruugi alati olla efektiivne (see pole reegel). Nende ohtude nullimine sõltub aga inimestest, kes seda omavalitsust juhtima valitakse.

Oleme ühinemisvõimalusi arutanud volikogus seoses Kaarma valla arengukava 2011–2018 koostamise ja kehtestamisega. Selle arengukava visiooni kohaselt on aastal 2018 Kaarma vald ”ühe suure Saaremaa valla tugevate külakogukondadega osavald”.


Jaanika Vakker
Lümanda vallavanem
Mulle meeldis kunagi professor Georg Sootla poolt riigikogus halduskorralduse kui riiklikult olulise küsimuse arutelul välja öeldud mõte: Eestil on hea potentsiaal saada Euroopa kõige stabiilsema ning kiiremini areneva piirkonna – Läänemere regiooni – keskpunktiks. Selleks aga, et põhjamaadega võrdse partnerina kaasa rääkida, peaks meie halduskorraldus sarnanema rohkem nende omaga. Nii Bornholmil kui ka Gotlandil on reform läbi viidud ning moodustatud üks kohalik omavalitsus, ilmselt tasuks meilgi sellest kogemusest õppida ning sama teed minna.

Ühe suure omavalitsuse eelis oleks maakonna kui terviku vaatamine ning suurem võimekus näiteks projektide finantseerimisel. Ka on võimalik iga töö peale palgata spetsialiseerunud ametnik, kes saab süveneda oma valdkonna spetsiifikasse.

Nii rahaliselt kui ka kvaliteedi osas annaks aga efekti igasugune ühinemine, kas praeguste maakondade, endiste kihelkondade või muu jaotuse põhiselt.

Mati Saar
Valjala vallavanema kt
Kui toimuks haldusreform, näeksin Saaremaal ühte omavalitsust keskusega Kuressaares. Viimast on meie saare elanikud harjunud külastama ja logistiliselt oleks see kõige sobivam paik. Tänasel päeval ei näe põhjust ühegi omavalitsusega liituda.


Aarne Põlluäär
Orissaare vallavanem
Minu arvamus on, et esmalt tuleb riigis saavutada poliitiline kokkulepe. Tuleb selgeks teha, mis on omavalitsuste kohustused ja milliseid teenuseid peavad nad pakkuma, ja siis tuleb määrata omavalitsuste tulubaas. Kuni need asjad pole selged, ei ole siin millestki rääkida.

Saaremaa territoriaalset terviklikkust arvestades sobiks meile kaks või kolm kohalikku omavalitsust. See maandaks ääremaastumise riske ja säilitaks väljakujunenud keskused. Lihtsalt piiride kaotamisel omavalitsuste vahel ei ole vähimatki mõtet. Usun, et Orissaare vald oleks täna valmis lähinaabritega teemat arutama, kui selleks tekib soov ja vajadus.


Ludvik Mõtlep
Leisi vallavanem
Ühe suure omavalitsuse puhul hakkab kehtima põhimõte – kauge mure – väike mure.

Avaliku teenuse kvaliteedi tõstmine tehakse põhimõttel, et kõik ei peagi teenust kätte saama, peaasi, et keskmine (näilik) tase tõuseb. Ilmekas näide on käimasolev päästekeskuste likvideerimine. Päästeameti püüe tagada 90 protsendile inimestest elupäästevõimekuse (4-liikmeline meeskond) kohalejõudmine 15 minuti jooksul, välistab 10 protsendi inimeste jaoks, igasuguse abi saamise – varemete kustutamine ei ole enam abi.

Mina ei toeta liitumist, kuna see suurendab ääremaastumist ja pidurdab kaugemate piirkondade arengut. Mõne valla omavahelist liitumist ei pea ka reaalseks. Kindlasti tahaks näha Saaremaa suurvalla kõrval Muhu valda, kellel on tugev identiteet, ja siis saaks võrrelda väikevalla elujõulisust.

Print Friendly, PDF & Email