Imeliselt tervenenud Valjala põnn õppis üleöö klaverit mängima (27)

Autor:
Ivika Laanet
– 21/10/2011Rubriik: Maakond
Imeliselt tervenenud Valjala põnn õppis üleöö klaverit mängima

ANDEKAS LAPS: “Mängi midagi, mida sa oled lasteaias kuulnud,” ütles ema Heli Kull. “Ma ei tea, kuidas seda mängitakse, aga ma olen näinud, kuidas kasvataja Sirje mängib,” ütles Hanno ja mängis puhtalt lasteaias kuuldud loo.
Foto: Egon Ligi

Valjala vallas Vilido külas elavate Heli ja Toomas Kulli novembris kuueaastaseks saav poeg Hanno Kull paranes justkui ime läbi üliraskest haigusest ning omandas üleöö erakordse musikaalsuse ja klaverimänguoskuse.

Hanno, kes sai arstidelt pooleteise kuu vanusena lõpliku diagnoosi – vähi IV staadium, kasvaja kõhukoopas koos viie ploomisuuruse siirdega maksas ja üks neist neerupealsel –, on tänaseks päevaks täiesti paranenud. “See oli Jumal, kes teda tervendas, mitte inimene. Me saame paluda, aga Jumal on see, kes saab teostada,” ütleb Hanno ema Heli.

Hannol oli kasvaja alumise veeni ja aordi ümber, mis tähendas seda, et kasvaja sein ja südamest tulevad aordid olid südamele niivõrd lähedal, et kui lõigata kasvaja, siis lõikab ka vereringe ära.

“Ei olnud võimalik eemaldada veresoont kasvajast ilma seda vigastamata,” meenutab ema Heli, kelle sõnul oligi see nende kui vanemate jaoks jõuetuse koht.

Kuna vähirakud arenevad väga kiiresti, siis keemiaravi hoidis nii palju, et laps ei surnud. Poiss sai keemiaravi nelja ravimit korraga. Hanno kõhus oli selleks ajaks kasvaja läbimõõduga umbes seitse sentimeetrit, viis siiret aga ligikaudu kaks sentimeetrit.

Kolme keemiaravi tulemusena olid kaks siiret pool sentimeetrit tagasi läinud. Mida oli aga liiga vähe, sest selle ravi peale pidanuks siirded juba kadunud olema. Pärast kolmandat keemiaravi ütles raviarst, et siirded on liiga vähe tagasi läinud ning tuleb hakata kiiritama lapse maksa.

Tervenemine ime läbi

Ühel õhtul Kuressaares oma kodus olles kuulis Heli, et Siioni kirikus on keegi soomlasest jutlustaja, ning tal oli korraga väga selge, et ta peab tingimata sinna minema. Jutlustaja palus üliraskes seisus oleva väikese poisi tervise eest.

Järgmisel päeval pärast kirikus käiku tabas Helit ehmatus. Lapsel oli vereloik lõua all. Arvati, et äkki on tal suur verejooks. Laps viidi kopteriga pealinna ja hommikul Tallinna lastehaiglas ultrahelisse. Arst ütles, et kuna kasvaja on hakanud nii kiiresti lagunema, siis on sellest tekkinud maksatsirroosi taoline seisund. Sellest ka see verejooks.

Võrreldes viimase kontrolliga olid siirded vähenenud poole võrra. Kuu aja pärast näitas kompuuteruuring, et need olid vaid viljatera suurused. Pärast seda Hanno enam keemiaravi ei saanud. See oli järsk progress. Suur kasvaja, mida ei saanud opereerida, oli ka tükkideks lagunenud. Ning nüüd oli sedagi võimalik opereerida. Pealmine osa opereeritigi.

“See on nähtav ime,” kinnitab ema Heli, lausudes, et tema kui ema süda ütleb, et kui Jumal on terveks teinud, siis miks ta peaks kusagilt jälle algama.

Vahetult enne jõule tunnistati aastane Hanno terveks. Alguses oli tal arengus mahajäämus. Kaheaastaselt vastas ta arengutase aastase lapse omale, kolmeaastaselt oli ta aga juba sama kaugele arenenud kui teised temavanused. Ema ütleb, et Hanno on laps, keda ei huvita tavalised mänguasjad.

Isa Toomas meenutab, et poeg ajas talle pikka aega peale, et issi, osta mulle klaver. “Aga kust ma teadsin, mille jaoks ta seda tahab. Siis ma ei teadnud tema muusikaandest veel mitte midagi,” räägib Toomas, kelle sõnul on laps temast oma klaverimänguoskuste poolest absoluutselt ees.

“Minul sellist kuulmist ei ole, kui poisil on. Ta võtab suvaliste kohtade pealt õiged akordid välja ja paneb ükskõik mis helistikus,” ütles isa Toomas, kes ise mängib mitut pilli – akordionit, kitarri ja klaverit.

Esimene üllatus

Vanemad meenutavad esimest suurt üllatust, kui neljane Hanno tuli vahetult enne emadepäeva lasteaiast koju, võttis lihtsalt süntesaatori sülle ja hakkas laulma “Ema, sulle kuuluma peab”.

Kuna lasteaias lauldakse palju, siis see neid imestama ei pannud, küll aga see, et Hanno vajutas süntesaatoriklahve ja viis läks lauluga kokku. Nüüd mängib ta kodus kogu aeg. Ta ei tunne noote, vaid mängib kuulmise järele just neid lugusid, mida ta on kuulnud ja mis talle meeldivad.

Kolm korda käis Hanno ka Kuressaare muusikakoolis õpetaja Tiina Rätsepa juures. “Võib-olla ongi siin tegu absoluutse kuulmisega,” on klaveriõpetaja Tiina Rätsepp Maalehele öelnud.

Andeka iseõppija edasiõpetamiseks tema sõnul metoodikat ei ole. Hannol oleks Rätsepa kinnitusel õige aeg alustada muusikaõpingutega Kuressaare muusikakooli juures tegutsevas eelkoolis, kuid praegu käib see perel rahaliselt raske aja tõttu üle jõu.

“Seda ei saa praegu lihtsalt lubada. Kui rahaline toetus tuleks, siis arvan küll, et oleksime valmis jätkama,” ütleb ema Heli.

Print Friendly, PDF & Email
Jaga