“Sild ei ole hea lahendus,” ütleb Eestimaa looduse fondi juht Jüri-Ott Salm. Tema juhitava organisatsiooni juristid vormistavad praegu seisukohta keskkonnaameti otsuse suhtes, millega mandri ja Muhu vahelise püsiühenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne heaks kiideti.
Eksperdid möönsid keskkonnaameti teatel, et sotsiaal-majanduslikel põhjustel on Saare maakonnas olemas selge vajadus paremaks ligipääsuks. KSH-st lähtuvalt pidasid eksperdid parimaks variandiks tunnelit, mis võrreldes sillaga avaldab looduskeskkonnale väiksemat mõju.
Samas ei avalda ekspertide arvates kumbki variant keskkonnale, sealhulgas Natura 2000 aladele, olulist mõju, kui rakendada leevendavaid meetmeid.
Strateegiliselt kolmandale kohale paigutas ekspertiis parvlaevaühenduse praegusel või laiendatud kujul.
“Juristid töötavad ja järgmisel nädalal on meil ettepanekud juriidilise külje pealt edasi tegelemiseks. Sisulise osa kohta oleme endistel seisukohtadel – sild ei ole hea lahendus,” ütles Saarte Häälele Jüri-Ott Salm. Tema sõnul üritavad nad ka mõista, miks on parvlaevaühendus eelistustes alles kolmandal kohal. “Juba praegu peaks parvlaevaühendusel olema väga oluline keskkonnamõju,” lisas Salm.
Et keskkonnaorganisatsioonid annavad KSH aruande heakskiitmise kohtusse, ennustas teisipäevases Saarte Hääles ka riigikogu liige Jaanus Tamkivi: “Paraku on otsus vastukarva keskkonnaorganisatsioonidele ja küllap otsitakse lähitulevikus võimalust seda kohtu teel vaidlustada.”
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
mõtlete ainult tänapäevale ? Mõtelge oma laste, lastelaste jne uute põlvkondade peale ka, ega see praam ei jää eluskajaks sõitma. Midagi sinna luua tuleb niikuinii tulevikus. Meie põlvkonda pole enam 100-ks aastaks, kes läheb homme, kes 10 aasta pärast, uued inimesed tulevad peale ja valmistavad ikkagi kellegi pooliku töö lõpuni.
Omal ajasl sõdisid kõvasti Kruisisadama vastu, kuid nüüd ei piiksu isegi kaubasadama puhul.
Müüdavads hinged. Keegi peab ju ka neid rahastama… Mart Jüssi oli isegi sellele vastu, et natsinaliseerida või siis lammutada omavolilised ehitised liooduskaitsealadel. Ansaks põhkjenduseks nende praegune vähesus. JUstkui oleks arvukamate hoonete puhul lammutamine lihtsam. Ärimeestel oli odavam mees üles osta, kui hoonetest ilma jääda, Jälk poliitiline prostituutlus.
Üks kari aferiste on taasleidnud poliitilise nišši ja nüüd parasiteerib selle peal.
Nad teavad suurepäraselt, et hiigeklallist tunnelyt ei hakka iial,keegi ehitama, sellest siis ka konjuktuurne lora oma leivaisade kasuks.
Keskokonnakaitse on mitte ainult ürglooduse kaitse, vaid ka inimeste elukeskkonna kaitse . NN “rohekised” tahavad Muhumaast ja Saaremaast teha inimtühja Loonalaidu.
Vanas jüssi ütles paarkümmend aastatat tagasi, et Rohelised on poliitilised tomatid: mida aeg edasim seda pun
EEstmaa Looduse Fond on juriidiline isdsdik, mille mimi kirjutatakse suure algustähega, vaatamata sellele, et tegemist on müüdavate hingedega.
Muhu tammil pole küll kuulda olnud, et tuul või libedus segaks seal sõitmist.
See on minu projrkt – käed eemale minu rahast!
Ma saan aru, et silla ehitamise ajal on loodus kahjustatud, aga pärast mitte. Aga laevad ja sadamas tossavad autod kahjustavad seda pidevalt.
Muhu tamm on merepinnast 1 – 1,5 m, silla keskosa aga 25 – 35 m merepinnast. Üleval on tuuled teised, ka külmumis-sulamistingimused hoopis teised kui merepinnal.
Laevad saastavad sadu kordi rohkem keskkonda, kui ühe silla ehitamine. Kas keegi teab mitu tonni kütust tarbivad aastas need laevad? Kõik saavad ju aru, et sild ei võta tilkagi ja ühendus mandriga on pidev. Teine teema on see saarte elanike maksustamine koju- ja küllasõiduks. Võrdseks kohtlemiseks peaks riik panema maksu alla ka kõik riigi suuremad maanteed või suutma tagada tasuta üleveo laevadega.
“sotsiaal-majanduslikel põhjustel on Saare maakonnas olemas selge vajadus paremaks ligipääsuks”
Kas tuleb sild ühesuunaline? Milline on väljapääs? Milles väljendub selge vajadus? Ja kas silla puudumine on ainus sots-majanduslik probleem.
Silda ehitada üle vetevälja on lihtne, silda inimeste vahel raske.
Tamkivi oma lubaduse kammitsas. Meil puudub plaan kuidas maakonnas elavatel ja töötavatel, õppivatel kodanikel oleks hea. Meie eest peavad otsustama alati keegi teised. Alati teab keegi kuskil paremini.
Esmalt tuleb hoida maad, metsa, vett endale. Seda peab majandama omatarbeks ja ülejääke koos müüma. Pereettevõtlus! On ainus asi mis inimese õnnelikuks teeb, kui ta oskab ja tahab tööd teha. Kuid tööd tuleb teha vähem ja enam endale. Me ei pea olema pangaorjad, tanklaorjad, kaubakeskuste orjad, meedia orjad….Miks ei ole me vabad ja meie sihiks pole õnn?
Ehk on vaja enam joogat!
Vabandan, et teemast veidi mööda, kuid kas on keegi, kes garanteerib, et sild on kasutatav 24/7. Kui suur on lubatud max küljetuul , mille puhul lubatakse veel sillale (20 m/s, 25 m/s või rohkem)? Kuidas välistatakse talvel libedus, eriti 0 kraadi lähedastel temperatuuridel, jäite korral? Millised on udust põjustatavad piirangud? Mis saab eelpoolloetletud teguriite koosmõju korral? Kas võidakse kehtestada ilmastikust tingitud põhjustel erinevatele transpordivahendite liikidele (sõiduautod, kaubikud, raskeveokid, bussid)piiranguid sillaületusel? Külgtuul ja libedus on eriti ohtlikud suure küljepinnaga tühjadele bussidele, veokitele ja kaubikutele, mingil määral ka väikeautodele.
JUtt sellest, et tunnel ei vajavat hooldust, on laustobe. Päris kindlasti vajab see pidevat ventileerimist. Tuleõnnetus tunnelis kas juhuse tõttu või terrorismi läbi võib tekitada tohutu paanika koos paljude ohvrtiega. Isegi Padaolu paanika oli tõsine katsumus.
Kogu pläma tunnelist on vaid selleks, et püsiühendust üleüldse nurjata. On ilmselge, et tunneli ehitamine ei ole majanduslikult õigustatud. sellest siis kaabaklik.variserlilik tunnelili kiitmine.
Araegu valiseb lisaks praamifirma erahuvidele Saaremaal “Angeste sündroom” kogu Maa Metanooli stagnatsioonipoliitikaga.
Päris humoorikas on võrdlus Volga sillaga, sest neri ja jõgi on siiski erinevad veesüsteemid.
Teekatte sulamis-tingimustingimused on tõesti teised kui Muhu tammil, kuid siiski leebemad kui teistel Läänemere sildadel. Aga seda küll ei maksa karta, et sild ära sulaks.
Rohelised panid rahapuudusel oma veevilehe kinni, kuid nähtavasti järkub neil sponsoreid kohut käimiseks.
On ilmselge, et Kruisisadama kaubasadamaks ümberehitamine on võrratult koodusvaenulikum kui see sild, ei näi see end Rogeliseks nimetavat seltskonda põrmugi häirivat mnii nagu ka looduslaitsealadele omavoliliselt ehitatud suvilad.
Kui tuul ei luba sillal sõita, siis praamiga ammugi mitte. Ka ei teki sillale jääpankasid.
einoh, suured uued praamid sõidavad külgtuulega nii et vähe pole
Elasin aastad Volga jõe lähedal,seal on hiigelsillad,seal võis näha,kui tekkis jäide,siis algasid autoavariid,tänast olukorda ei tea.Aga tunnel,ei teki seal jäidet,ei ole vaja tuult karta,udust rääkimata.Tunnelit on ainult kaks ava,üks muhus,tene virtsu poolel,tunnel rohkem ei häiri.Sild vajab hooldusmeeskondi,ja loodus räsib silda 24 tundi,sild on monstrum.
Tahan Silda!! Inimeste aeg maksab ka midagi!!! Pangu kasvõi sillasõit poole kallimaks, ikkagi tahan silda!!Jube tüütu on 2 korda nädalas selle peale oma väärtuslikku aega raisata!!