Abiraha on tänavu vajanud sajad saarlased (1)

 

Sotsiaalministeeriumi andmeil on Saare maakonnas esimesel poolaastal makstud toimetulekutoetust kokku 176 323 eurot.

Poolaasta jooksul on maakonnas toetust saanud 371 leibkonda ning rahuldatud taotlusi oli 1439. Toimetulekutoetust saanud leibkondade arvu on seejuures arvestatud ühekordselt, sõltumata toetuse saamise kordade arvust perioodi jooksul.

Arvestuslik toetus ühe taotluse kohta oli sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistrile tuginedes 122,53 eurot. Ühe leibkonna arvestuslik toetuse saamise kordade arv poolaasta jooksul oli 3,9. Makstud toetustest suuremad kogusummad olid kuue kuu peale Kuressaare linnas ning Kaarma, Kärla ja Muhu vallas.

Muhu valla sotsiaalnõunik Triin Valk nentis, et kui võrrelda Muhu elanike arvu ja toimetulekusaajate hulka saarel, siis on makstav summa tegelikult kohati isegi väiksem kui mujal. “Muidugi, kui ma 2010. aasta keskel arvasin, et me ei saa masus nii väga kannatada, siis oli toetusesaajate arv 2010. aastal tegelikult ikkagi päris suur Muhu valla mõistes,” tõdes Valk.

Olukord on paranenud

Praeguseks on olukord tunduvalt paremaks läinud. Kui näiteks 2010. aasta oktoobris oli Muhus 17 toimetulekutoetuse saajat, siis sel aastal samal ajal on toetusevajajaid vaid kaheksa. “Poole vähemaks on jäänud, sest inimesed on tasapisi tööd leidnud,” märkis Valk. Kui tavaliselt on toetusevajajate hulk sügise hakul mõnevõrra kasvanud, siis sel aastal on see number hoopis pigem kahanenud.

Põhjusena, miks Muhus toimetulekutoetuse vajajaid siiski leidub, tõi valla sotsiaalnõunik välja näiteks selle, et Muhu asub linnast kaugel, inimesed on üle saare küladesse hajutatud ning ka bussiliiklusega on probleeme.

“Kui ma vaatan toetusesaajate nimesid, siis üldjoontes on need üksikemad oma väikeste lastega, kes mingil põhjusel on siin nagu sunnismaised. Pole lihtne minna lastega mujale elama või kaugel tööl käia, selles mõttes on nad raskes olukorras,” rääkis Triin Valk.

Mis toimetulekutoetuse vajajate hulka Muhus edaspidi vähendada võib, on Valgu plaan käivitada koos töötukassaga saarel tööharjutusgrupp. Seda aga juhul, kui vastav hange õnnestub. “Praegu sai selle endale näiteks Orissaare ja üks Muhu poiss käib ka seal, kuid kohtade arv on seal piiratud ja mõistlik oleks selline teenus käivitada ka Muhus,” tähendas ta.

Väiksemad toimetulekutoetuse kogusummad olid aga Lümanda ja Torgu vallas. Üldse ei makstud toimetulekutoetust kellelegi Ruhnus, kuna seal ei olnud ühtegi toetuse taotlejat.

Kõige suurem arvestuslik toetus ühe taotluse kohta oli aga, vaatamata sellele, et valla kogusumma oli maakonnas väikseim, just Torgus – 231,5 eurot. Väikseim toetus taotluse kohta oli samal ajal Laimjalas – 77,8 eurot.

Puudega inimeste hooldamise eest maksti Saare maakonnas läinud kuul toetust kogusummas 3598,89 eurot ning toetusesaajaid oli 155. Puudega inimesi, kelle hooldamise eest toetust maksti, oli sotsiaalministeeriumi andmeil 166.

Hooldajatoetused seinast seina

Suurim arvestuslik summa ühe hooldaja kohta kuus oli Leisi vallas, kus hooldaja sai toetust 34,71 eurot (toetusesaajaid oli 30). Pea sama suures summas maksti hooldajatoetust ka Pöide vallas, kus toetuse suurus oli 34,67 eurot (toetusesaajaid 3).

Väiksemad arvestuslikud toetussummad olid samal ajal Muhus (15,34 eurot) ja Mustjalas (17,90 eurot). Hooldajatoetuse saajaid oli neis paigus vastavalt 3 ja 16.

Kuressaare puudega inimeste hooldajatele makstava toetuse rea peal laiutas läinud kuul ministeeriumi andmeil tühjus, kuid see ei tähenda, et ükski inimene hooldajatoetust ei saanud.

Linnavalitsuse sotsiaalhoolekande spetsialisti Monika Lemberi selgitusel koondab sotsiaalministeerium info hooldajatoetuse saajate kohta ja kajastab seda kohalike omavalitsuste lõikes kalendrikuu lõpu seisuga. Sellest tulenevalt võiski Kuressaare toetuste reale jääda läinud kuul ümmargune null.

“Kui eelneva kuu toetus makstakse järgneva kuu algul (sarnaselt palgaga), siis kuu lõpu seisuga tehtud päring näitab nulli, nagu Kuressaare puhul oligi,” selgitas ta.

Hooldus tagatakse koduteenustega

Toetusesaajaid oli Kuressaares neli, makstav toetuse summa oli 81 eurot ja sotsiaalmaks 182 eurot. Nn koduteenusel oli Lemberi sõnul 83 puudega inimest.

Monika Lemberi sõnul tagatakse Kuressaares puudega inimeste hooldus koduteenustega, mida osutab SA Kuressaare Hoolekanne, ning teenust saavad kõik hooldusvajadusega raske või sügava puudega inimesed, kes on selleks soovi avaldanud. Linnaeelarvest finantseeritava teenuse mahud on vastavalt puudeastmele kas 5 tundi kuus (külastus 1x nädalas) või 10 tundi kuus (2x nädalas). “Need mahud tagatakse sõltumata isiku või pere sissetulekust,” kinnitas Lember.

Täiendava hooldusvajaduse korral saavad aga klient või tema lähedased teenust osta vastavalt hinnakirjale. Kui neil sellist raha aga ei ole, maksab ka täiendava teenuse eest linn. Lisaks saavad tööealised vaimupuudega inimesed linna osalisel finantseerimisel päevakeskuseteenust kasutada Sõmera hooldekodu päevakeskuses ning linnavalitsus finantseerib ja korraldab ka sõitmist Sõmerale.

Monika Lemberi sõnul on erijuhud, kus füüsiline isik määratakse Kuressaare linnavalitsuse korraldusega puudega inimese hooldajaks ja hooldajale makstakse hooldajatoetust. Seda tehakse juhul, kui hooldatav on dementne, hooldust ei ole võimalik tagada koduteenustega ja hooldaja ei ole ülalpidamiskohustusega isik.