KATSEBASSEINI EKSPERDID: Laevaehituse mõistes suurelt maalt pärit Marta Pedišić Buča ja Ivan Mišković peatusid Grand Rose spaahotellis, mille naabrusse ehitatakse peagi väikelaevaehitajate kompetentsikeskuse hoone ja katsebassein.
Foto: Hendrik Kuusk
Sel nädalal väisasid Kuressaare kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskust ja laevaehitajaid Horvaatia Brodarski instituudi teadlased, kes esinesid teisipäeval mudelkatsebasseini teemalise loenguga ja on oma teadmistega abiks siinse katsebasseini planeerimisel.
Laevade hüdrodünaamik Marta Pedišić Buča ja elektromehaanikainsener Ivan Mišković rääkisid Saarte Häälele, millistena näevad nemad siinse laevaehituse võimalusi.
Te olete nüüd näinud mõnda meie paadiehitusfirmat, mis on peamised asjad, mis teile silma jäid, ja mida võiks välja tuua?
Marta Pedišić Buča: Esiteks, neil on päris palju tööd. Baltic Workboats’i tehases oli muljetavaldav kogus laevu. Kõik tundub olevat väga hästi organiseeritud ja puhas.
On selles midagi erilist?
M. P. B.: Puhtus võib-olla.
Ivan Mišković: BWB on küllaltki uus firma, nad on teinud kümne aastaga väga palju tööd, nad on väga progressiivsed.
M. P. B.: Saare Paadis tundus olevat teatud perekonnatunnet. Ma ei tea, kas see on nii, aga näis nagu oleks see perekonnaäri.
Mis te arvate, kas väikesaarel on võimalik üles ehitada paadiehitajate kogukond?
M. P. B.: Siin on infrastruktuuriline potentsiaal ja vajadus selleks, et saar selles suunas areneks. Nagu me siiani näinud oleme, on siin väga palju head tahtmist ja pealehakkamist.
Kas pealehakkamisest piisab – kas siin on ka vajalikud inimesed?
M. P. B.: Tänu tänapäevastele kommunikatsioonivõimalustele on seda võimalik üles ehitada ka ilma, et kõik inimesed oleksid kohapeal. Toetudes ka väliskontaktidele on võimalik millegagi alustada ja hiljem arenevad ilmselt välja ka kodused jõud.
Kas kõik ei ole siin liiga väike? Väike saar, väiksed firmad, on siin üldse potentsiaali?
I. M.: Horvaatias on sarnaseid väikeseid tööstusi, ma arvan, et väiksus pole mingi probleem, eriti kui suudetakse kokku saada teadmised ja kogemus. Te teete palju koostööd teiste riikidega ning panustate ekspordile, ma arvan, et saare või riigi väiksus ei ole siin mingi probleem.
Kui te siit koju lähete, mida ütlete oma kolleegidele ja sarnase tegevusala inimestele?
I. M.: Ma olin meeldivalt üllatunud siinsetest inimestest, asjadest, mida ma nägin, ja see oli palju modernsem, kui oleksin arvanud. Võib-olla polnud ma piisavalt informeeritud, kuid olin meeldivalt üllatunud.
M. P. B.: Minu arvates on igasugune tehnoloogilise kultuuri arendamine väga positiivne. Meie riigis ei arendata tehnilist kultuuri, ei investeerita sinna – ma arvan, et pikas perspektiivis on see väga halb valik. Noori inimesi peaks selles valdkonnas harima ja arendama.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
loe esimest kommi, siis ehk saad aru. Nõuded väikelaevale ei ole võrreldavad töölaevade omadega. Väikelaeva võb ehitada sisuliselt iga suvaline “sepp”, kes ainult viitsib. Töölaev on hoopis teine maailm aga sellest pole vist sulle mõtet pikemalt rääkida.
Saaremaal tehakse autodele väga erinevaid komponente – ega need ettevõtted ei ole siis veel autotööstuse ettevõtted – nii palju siis Soome töölaevade ehitajatest ja nende saarlastest allhankijatest.
BWB ei ole väikelaevaehituse firma. Väikelaev on kuni 24m pikkune lõbusõiduks või sporliku tegevuse harrastamiseks mõeldud alus. Tegemist on väga kindla rahvusvahelise mõisteg mida Saaremaal tõlgendatakse oma suva (kasu) järgi. Kui asjale lähenetakse juba algusest peale vassimisega siis lõpp saab sellel tegevusel olema mitte kõige roosilisem.
Ära ole niivõrd reeglites ja seadustes kinni. BWB on väga tubli firma, aga laevaehituse mõistes ehitavad nad väikseid laevu.
Kuskil Saaremaal elab keegi kellel närib jubedal kombel hinge, et üks tööstusharu on kasvama ja arenema pääsenud. Iga artikli juures nii SH kui MM kommentaariumis pritsib igaks juhuks sappi :)
Kas tulevikus on igal inimesel oma paat?
Ei, paadi omamine muutub kohustuslikuks ainult ermaade omanikele. Kusjuures paadi suurus peab olema vastavuses omanduses olevate hektaritega. Näiteks 5ha suuruse eramaa puhul tuleb osta vähemalt 500 000 eurot maksev paat ning säilitada seda tagurpidiasendis, et keegi saaks paadi alla tulla.
BWB on tõesti väga vinge ettevõtmine aga ta ei ole väikelaevaehitaja nii nagu keegi püüab meelevaldselt LAEVAEHITAJALE seda silti kleepida. Mis puutub seadustest ja reeglitest kinipidamisse, siis sellega on ikka nii, et eks omakasu ja eneseimetlemine on need, mis sunnivad “mööda vaatama”. Tundub, et mõni läheb ikka päris hirmsasti närvi, kui asju nende õigete nimedega nimetatakse, ei teadnutki kohe, et nüüd on see sapipritsimine.
Eks enamus paadiehitajaid toimetavad kuskil kuuri all või kolhoosiaegsetes lautades, hoidlates jne, kuhu nii väga külalist ei taheta tuua. Küll aja jooksul ka paadiehitajad saavad paremad tingimused aga “väikesed asjapulgad” tahavad ju täna ja kohe püüne peale saada. Mis viga BWB-sse neid viia – au ja kuulsust igasugustele kompetentsi asjapulkadele tuleb sealt küllaga.
Kas see nii tähtis, mis on väike ja mis suur laev. Näiteks Uusikaupunki Työvene teeb koostööd ka mone Eesti firmaga, aga tema ei turunda et teeks väiksed laevad – ikka laevaehitusfirma: http://www.tyovene.com/site/index.php/en/introduction/