Leisi komando taas löögi all (13)

OHUS: Peeter Rummu juhitav Leisi komando võidakse kinni panna.
Foto: Egon Ligi

Piirkonna vähene elanike ja tuleõnnetuste arv ning asukoht mere ääres võivad saada saatuslikuks Leisi päästekomandole, mille sulgemist päästeametis praegu lõppviimistluses olev analüüs väidetavalt ette näeb.

“Vahepeal öeldi, et vaid Emmaste komando pidavat kahe saare (Saare- ja Hiiumaa – toim) peale kinni minema, kuid nüüd on pritsumehed jälle rääkinud, et Leisi on taas löögi all,” ütles Saarte Häälele Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep. Ametlik info tema sõnul Leisi vallavalitsusel veel puudub ja seda loodab ta saada homme toimuval kohtumisel Lääne-Eesti päästekomando juhtidega.

Üks tuleb sulgeda

Leisi komando pealik Peeter Rumm ütles, et temani jõudsid signaalid, et tulevik ei pruugi komandole väga roosiline olla, eelmise nädala lõpul. “Kahjuks mul täpsemat infot praegu ei ole,” lausus Rumm.

Päästeameti avalike suhete büroo juhataja Viola Murd ütles Saarte Häälele, et analüüsimise alla on võetud komandod, mis vastavad kolmele kriteeriumile: mille väljasõidupiirkonnas elab vähem kui 5000 inimest; lähim naaberkomando suudab piirkonda katta vähem kui 30 minutiga; komando väikese koosseisu tõttu puudub komandol elupäästevõimekus.

“Täna on palju neid komandosid, kus meeste arv on liiga väike, et näiteks suitsusesse ruumi siseneda ja sealt inimesi välja tuua,” lisas Murd. Saaremaal vastavad nendele kriteeriumidele Leisi ja Kihelkonna komando. Analüüsiga vaadatakse, kuidas katta nende komandode piirkonnas elavad inimesed teenusega, rääkis päästeameti esindaja.

“Üks neist tuleb sulgeda, praegu vaadatakse elanike arvu ja piirkonna riske ning kuidas suudavad lähemal asuvad komandod piirkonda päästeteenusega katta,” ütles Murd.

Saarte Häälele väitis päästeameti analüüsi valmimisega kursis olev allikas, et Leisi komando sulgemisest räägitakse juba üsna kindlas kõneviisis. Kui Viola Murd rääkis veel kaalumisest Kihelkonna ja Leisi vahel, siis väidetavalt on Kihelkonna komando sulgemisest siiski loobutud.

Mis on aga Leisi miinused, millest analüütikud lähtuvad? Esiteks on Saarte Hääle andmeil probleemiks elanike arv, mis Leisi komando tööpiirkonnas on liiga väike, et seal riiklikult rahastatava komando ülalpidamine end n-ö ära tasuks. Teine “halb näitaja” on paradoksaalsel kombel tuleõnnetuste arv, mis on Leisi kandis viimastel aastatel olnud stabiilselt madal.

Muuta ei saa

“Kumbagi mina küll muuta ei suuda,” kommenteeris Saarte Häälele Saaremaa päästekeskuse juhataja Margus Lindmäe.

Päästekeskuse juht nentis, et Leisi kahjuks võib rääkida ka komando tegevuspiirkonna asumine mere läheduses, sest meres inimesi teatavasti ei ela ja seegi vähendab piirkonna elanike arvu, mis on üks oluline näitaja sulgemisotsuse tegemisel.

Lindmäe sõnul ei ole ka tema viimaste arengutega kursis, kuid seisab kindlalt komandode eest, saates igal nädalal päästeametile täiendavat infot ja lootes viimase hetkeni parimat.

“Analüüs alles käib, teen igal nädalal paar kirja, selgitan, mis on antud piirkonna omapärad, missugused mittetulundusühingud seal tegutsevad jne,” märkis Lindmäe.

Siseministeerium rääkis avalikult just Leisi komando sulgemisest juba 2008. aasta suvel, kui oli sunnitud masu tõttu esimest korda kokkuhoiupoliitikat rakendama.

“Tegemist on I grupi komandoga, mille kadumine mõjutaks elanikkonna turvalisust kõige vähem,” ütles siseministeeriumi toonane kõneisik Kristina Leer. “Lähim komando asub Orissaares. Omalt poolt teeme kõik, et turvalisus selles piirkonnas ei väheneks. Alternatiiviks on vabatahtlike ja kolmandate osapoolte kaasamine kohaliku turvalisuse suurendamiseks.”

Oluline on ennetada õnnetusi
Meie analüüs võtab aega, kuna päästekomandode võrgustiku ümberkorralduste näol on tegemist väga paljusid inimesi mõjutava otsusega.

Eesmärk on korraldada komandode võrgustik ümber nii, et kõik riiklikud komandod suudaksid pakkuda inimestele sündmuse korral vajalikku abi. Elupäästevõimekus tähendab vähemalt nelja meest valvevahetuses aastaringselt. Ainult sellise koosseisuga on võimalik päästjatel suitsusesse ruumi siseneda. Erandkorras on lubatud ka kolmesel meeskonnal suitsusukeldumist teha, kuid see ei ole päästjatele ohutu.

Olulisem on tegeleda teemadega, et õnnetusi ei juhtuks, ja sellega on viimased viis aastat ka tõhusalt tegeletud – õnnetuste arv on vähenenud poole võrra ja hukkunute arv 100 inimese võrra aastas, võrreldes 2006. aastaga.

Viimati toimus Leisis hukkunuga õnnetus 22. septembril, mille järgselt saadi päästekeskuse initsiatiivil kokku vallavanema ja sotsiaaltöötajaga ja arutati läbi, kuidas edaspidi selliseid õnnetusi vältida.

Päästetööd on viimane võimalus reageerimiseks, kui õnnetus on käes, siis on kahjud juba vältimatud, neid saab ainult vähendada. Panustada tuleb sellesse, et õnnetusi ei juhtuks, inimesed teaksid, mida teha, ja kogukond aitaks kaasa, et majapidamised oleksid tuleohutud ja inimesed käituksid mõistlikult.

Viimase viie aastaga on suletud juba 17 komandot, kuid päästjate arv on jäänud üldjoontes samaks. Samal ajal on hukkunute arv ja õnnetuste arv tõhusa ennetustööga oluliselt vähenenud.

Viola Murd
Päästeamet