Töötuid tilgub tasapisi jälle juurde (14)

Töötuid tilgub tasapisi jälle juurde

 

Kui veel aasta algul oli Saare maakonnas registreeritud töötuid 1437, siis septembri lõpu seisuga on ametlikult töötuid 818. Samas hakkas töötute arv läinud kuul taas tõusma. Tasapisi, kuid siiski.

Kui vaadata töötute hulka maakonna kohalike omavalitsuste lõikes, on töötuid võrreldes aasta algusega laias laastus poole vähem Kuressaares, Kihelkonnal, Kärlal, Leisis, Muhus, Orissaares, Torgus ja Valjalas. Tublisti on töötute hulk kahanenud aga ka ülejäänud valdades. Kaarmal näiteks koguni 75 inimese võrra ja eks tillukese Ruhnu saaregi jaoks ole hea uudis, et vähemalt kaks kuuest töötust on vahepeal uuesti tööd leidnud.

Vaadates aga septembri algusest registreeritud töötute arvu nädalate lõikes, on märgata, et töötute arv on taas suurenemas. Septembri algul oli maakonnas arvel 820 registreeritud töötut, napilt kuu aega hiljem juba 836.

Põhjuseid on mitmeid

Töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Kaie Lepa sõnul on kõnealusel tendentsil mitmeid põhjuseid ning midagi otseselt järeldada sellest näitajast veel ei saa. “Prognoosida ma ei julge, sest iial ei tea, millega praegune majandus võib meid üllatada,” tunnistas Saarte Häälega rääkinud Lepp.

Ühe põhjusena tõi ta välja hooajatööde lõppemise, aga ka selle, et noored, kes pole koolidesse sisse saanud, registreerivad end sügisel ajutiselt töötuks. “Töötajate liikumist on alati, ka omal soovil tullakse töölt ära,” tähendas Kaie Lepp.

Kui vaadata töötute arvu muutumise kõrval vabade töökohtade arvu, siis töökohti samal ajal iseenesest vähemaks jäänud ei ole. Selle taga on Lepa hinnangul osalt ka töötukassa tihe koostöö tööandjatega. “Käime neil külas, suhtleme e-kirjadega ja telefonitsi. Tööandja usaldab töötukassat neile sobiva tööjõu valikul ja sellest tulenevalt annavadki nad oma vabad töökohad meile teada,” märkis ta. Pealegi avaldab töötukassa vabad töökohad internetis tasuta, mis on eelis teiste töövahendusportaalide ees, märkis Lepp.

Töötutest, kes on praegustel andmetel töötukassas registreeritud, on Kaie Lepa kinnitusel kõvasti üle poole need inimesed, kes on olnud tööta juba pikka aega. “Pikaajalised töötud moodustavad üle vabariigi enamuse registreeritud töötutest, mõnes maakonnas koguni 70%, ja Saaremaal on pikaajaliste töötute osakaal umbes 55%,” selgitas töötukassa juhataja.

Enamasti puudub pikka aega tööta olnutel Lepa sõnul üleüldse motivatsioon tööle minna ning puuduvad ka vajalikud oskused, et kandideerida pakutavatele ametikohtadele.

371 linnas, 447 maal

Septembri lõpu seisuga oli Saare maakonnas töötukassa andmeil arvel üle 800 töötu. Suurem osa neist Kuressaares ja Kaarma vallas – vastavalt 371 ja 103.

Veel käesoleva aasta algul oli linnas töötuid 636 ja valdades 801. Iga järgneva kuuga on töötuid maakonna kohalikes omavalitsustes tasapisi vähemaks jäänud. Päris nulli töötute arv siiski kuskil veel kukkunud ei ole, kuigi Ruhnu ja Torgu vald on sellele viimaste kuude seisuga päris lähedal olnud. Ruhnus oli augusti lõpus vaid kolm töötut ja Torgus kahel viimasel kuul kaheksa töötut. Teistes valdades varieerub töötute arv vahemikus 19–39.

Septembri algusest on töötute arv liikunud aga vaikselt tõusuteed ja nädalast nädalasse on lisandunud uusi töötuid (vt graafik).

Kodu lähedal tööd napib
Kahe viimase aasta jooksul aktiivsemalt tööd otsinud 30-aastane Allan tunnistas, et ega tööd nii lihtne leida olegi. Eriti siis, kui juhtud elama maapiirkonnas, kus vabu töökohti kuigipalju pole.

Allan on varem töötanud puidutööstuses ning tahaks ka nüüd leida midagi puidutööga seotut. Samas on ta nõus ka mõne teise töö selgeks õppima, kui midagi pakutaks. Lisaks kogemustele puidutöö vallas – mööblitööstuses, metsatöödel, aga ka suveniiride meisterdamisel – on ta varemalt töötanud näiteks ka kalatööstuses ja katlakütjana. “Eks tööd ikka liigub, aga mul on see jäänud just elukoha taha. Töökohad on kodust kaugemal,” rääkis Leisi vallas elav Allan.

Kuigi ta on tööotsimiskuulutusi varemgi üles riputanud, pole ta oma kinnitusel tööd leidnud just seetõttu, et pakkumised on olnud kodust kaugel. Nõnda loodabki ta, et ehk leidub siiski kuskil selline töökoht, kus on ka ööbimisvõimalus olemas.

Print Friendly, PDF & Email