Napoleoni-aegsel suurtükil viimane pauk rauas (4)

Napoleoni-aegsel suurtükil viimane pauk rauas

TULI JA VESI: Jüri Peets aitab lahingutes tuleristsed saanud ja viimase sajandi vees veetnud eakad suurtükid taas elule.
Foto: Egon Ligi

Kuressaare linnusesse jõudnud Napoleoni-aegse suurtüki viimane lahing võib ikka veel lõpetamata olla. Konserveerijad kahtlustavad, et rauas on kuul.

Kuressaare lossihoovis kuut suurtükki puhastav meeskond oli sunnitud töö hetkeks seiskama, kuna ühe sajandite vanuse sõjariista puhastamisel selgus, et torus on tugevalt kinni metallist ese – arvatavasti suurtükikuul.

Kindlalt seda keegi veel väita ei saanud, kuid on võimalik, et viimane kuul jäi omal ajal tõepoolest Napoleoni ajast pärit torust välja tulistamata. Suurtüki päritolust annavad aimu Napoleoni ja Louis XVIII valitsemisajale viitavad tähised.

Pooleldi laetud

Arheoloog Jüri Peetsi meeskonda kuuluva sepa ja metallikunstniku Jaanus Valdi sõnul on kuul ilmselt laadimisel rauda kinni jäänud, sest kui see oleks kinni kiilunud väljalaskmisel, põhjustanuks see suurtükki purustava plahvatuse.

Kuigi võiks arvata, et kuuli taga peaks peituma ka laeng, on mehed püssirohupesa veega puhtaks uhtunud ja näib, et laengut enam sees pole. Nüüd tuleb meestel koos Saaremaa muuseumiga otsustada, kas pingutada kuuli kättesaamise nimel või jätta see rauda. Laskma sellest eksponaadist nagunii ei hakata.

Kolm suurtükki töökorda

Küll on Jüri Peetsil plaanis töökorda seada kuuest suurtükist kolm, mis leiavad endale pärast kordategemist uue (kuid samas unustatud vana) koha linnuse põhjabastionil valmivates suurtükipesades.

Saaremaa muuseumi direktori Endel Püüa sõnul saab töökorras suurtükkide asukoht olema võimalikult sarnane ajaloolisele paigutusele. Relvi saab hakata kasutama erinevate ürituste puhul.

“Oleks ju vägev, kui kõik kolm korraga paugutaks,” ütles Jüri Peets. Teised eksponaadid jäävad pärast restaureerimist kaunistama linnuse esist. Lisaks malmist torude puhastamisele tellitakse suurtükkidele ka ajastukohased puust alused, mis valmivad Tallinnas selle ala meistri Kaupo Kangru käe all. Kui kõik sujub plaanipäraselt, saavad suurtükid pärast sajandite pikkust pausi järgmisel aastal taas tunda värske püssirohu lõhna.

Läbi tule ja vee
Kuressaare linnuse ees aastaid seisnud suurtükid pärinevad ilmselt 18. ja 19. sajandist ja olid kõik aktiivses kasutuses. Märke lahingutest on suurtükkidel küllaga – näha on kuulitäkkeid ja mürskude tekitatud kahjustusi. Pärast lahingus teenimist uputati nad aga millegipärast vallikraavi. Endel Püüa sõnul on võimalik, et see toimus juba aastal 1710, kui katkust laastatud Rootsi garnison kindluse Vene vägedele vastupanuta üle andis ja võis võimaliku sõjasaagi vallikraavi uputada.

19. sajandi alguses kaotas Kuressaare kindlus oma sõjalise tähtsuse aga täielikult ja kustutati Tsaari-Venemaa kindlustuste nimekirjast, varade hävitamine võis ka toimuda just siis.

Viis suurtükki leitigi 1980-ndatel toimunud puhastustööde käigus üksteise lähedalt läänebastioni alusest kraavist. Kõige suurem, kuues tuli aga välja pisut varem peasissekäigu juurest.

Print Friendly, PDF & Email