Jaanus Tamkivi: Sillasambaid merest veel ei paista, arenguid siiski on (28)

Jaanus Tamkivi: Sillasambaid merest veel ei paista, arenguid siiski on

MAKSUMUS: Silla variant II maksis 2008. aasta hindades umbkaudu 5,1 miljardit krooni.

Nii püsiühendusest otseselt huvitatud saarlased ja muhulased kui ka kõik need, kellele Saaremaa tähendab spaapuhkust ja suitsuangerjat, võisid hiljuti lugeda keskkonnaameti pressiteadet selle kohta, et väinaliikluse perspektiivse korraldamise kava koos sinna juurde kuuluva keskkonnamõjude strateegilise hindamisega on heaks kiidetud.

Muhu saare mandriga ühendamiseks on aastate jooksul räägitud keerukaid sõnu ja koostatud mahukaid dokumente. Vaataksime aga nüüd üldisemalt, kuhu me oleme saarte ja mandri vahelise püsiühenduse kavandamisega välja jõudnud.

Sillasambaid merest veel ei paista, arenguid siiski on. Lõpuks ometigi, kuigi umbes kaheaastase hilinemisega, suutis töövõtja Finland WSP Engeneering oma võetud kohustused täita ja anda riigile nõutud kujul üleväinaliikluse korraldamise kava. Sealt edasi sai võimalikuks esitada keskkonnaameti spetsialistidele hinnangu andmiseks neid puudutav osa aruandest.

Nagu eelpool juba mainitud, on keskkonnamõjude strateegiline hinnang (KSH) tänaseks heaks kiidetud. Paraku on otsus vastukarva keskkonnaorganisatsioonidele ja küllap otsitakse lähitulevikus võimalust seda kohtu teel vaidlustada. Eks aeg näitab. KSH aruande heakskiitmine avab aga ukse järgmisteks sammudeks, et Muhumaa mandriga ühendada. Valitsusel on nüüd alus ja võimalus tõsta teema lauale, arutada projektiga seotud edasisi arenguteid ja seejärel otsustama hakata.

Kallis, kuid vajalik ühendus

Millised võiksid olla püsiühenduse projekti rahastamise võimalused ja milline võimalik ajagraafik? Teemaga tegelemine on majandusministeeriumi valdkonnas ja majandusminister on see, kes peaks arutelu valitsuskabinetis algatama. Loodetavasti ta seda lähitulevikus ka teeb.

Küsimused, mis valitsuses ilmselt üles kerkivad, ei saa olema lihtsad. Raha on teatavasti alati vähe. Taevaserva muudab veelgi tumedamaks üleilmne ebakindlus finantssektoris, mis ei jäta puudutamata kedagi. Otsuse mõju tunnetamiseks tuleb välja öelda, et ekspertide poolt parimaks hinnatud nn silla variant II maksis 2008. aasta ehitushindades hinnanguliselt 5,1 miljardit krooni ehk siis tänases vääringus ligi 325 miljonit eurot. Väga suur summa raha.

Riigi raha kasutamisega ja kohustuste võtmisega järeltulijatele tuleb praegu olla eriti ettevaatlik. Kuid loodetavasti ajad muutuvad ja olles oma loomult optimist, loodan, et uuesti paremuse poole. Ning ega Muhu ja mandri vahelise püsiühenduse projekt ei olegi ju tänase päeva küsimus. Kavandades investeeringuid teeme valikuid kaugemaks tulevikuks meie regiooni arengus. Samas on riik ja erasektor teinud tänaseks väga tähelepanuväärseid investeeringuid parvlaevaliikluse arendamiseks ja viimiseks uuele tasandile.

Tulemus on meile kõigile käega katsuda. Sadamad on muutunud väga otstarbekaks ja tänapäevaseks. Parvlaevad on igati kaasaegsed ja teenuse osutamisel piisava võimsusvaruga. Loodetavasti suudavad nad oma sõiduomadusi väärikalt näidata ka talvetingimustes. Areng on olnud märgatav!

Kas tahame vaid pensionäride saart?

Kuid kas see on meie mandriühenduse arengutee lõpp-punkt? Mina arvan, et ei ole. Siit on võimalik veelgi edasi minna just püsiühenduse eeliseid ellu viies. Kartused laadis, et äkki oleme siis “liiga” ühendatud muu maailmaga, tunduvad mulle küll pisut kummalised. Väike paralleel – äkki peaks siis saartel tegema ka “internetitoru” kitsamaks, et info liiga kiiresti ja vabalt ei liiguks? Tänagi pääsevad ju siia ja siit ära kõik, kes iganes seda soovivad, ilma mingi takistuseta. See peabki nii olema, keegi ei kavatse seda piirata, või on kellelgi tõesti veel tänagi nostalgia püssiga piirivalvurite järele sadamas.

Kogemused üle maailma on näidanud, et just väga head ja takistuseta ühendusteed on aluseks sellele, et üks või teine piirkond suudab ajaga kaasas käia ja pakkuda seal elavatele inimestele tänapäevast elustandardit. Eestis on avanemas arutelu Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiivi raha kasutamise üle. Olen seisukohal, et just püsiühendus võiks olla üks projekt, kus Euroopa Liidu, Eesti riigi ja eraettevõtjate raha kenasti kokku saavad.

Muidugi on võimalik ka teistsugune arengusuund. Üks Saaremaa tuntud ühiskonnategelane on välja pakkunud visiooni Saaremaast kui rahulikust ja vaiksest pansionaatide, vanadekodude ja krematooriumidega hästi varustatud saarest, kuhu jõukad pensionärid tulevad oma eluõhtut veetma. Küllap saab ka nii. Aga kas see on meie tee? Pigem olen veendunud, et just kindel liiklusühendus muu maailmaga aitab Kuressaare kümne aasta pärast mööda Tallinnast ja mõnest pealinna ümbruse vallast, mis hiljutise omavalitsuste võimekuse hinnangu kohaselt on Saaremaa pealinnast praegu veel eespool, ning annab kindlustunnet ja tulevikuusku kõigile Saaremaa ja Muhu inimestele.

Print Friendly, PDF & Email