Mittesuitsetajaks olemist tuleb õppida nautima! (1)

Mittesuitsetajaks olemist tuleb õppida nautima!

 

Suitsetamisest loobumisel on kõige raskemad teine, kolmas ja neljas päev, ütles Saarte Hääle küsimustele vastates Kuressaare haigla suitsetamisest loobumise nõustamiskabineti psühholoog-nõustaja Lia Hanso.

Kui palju täiskasvanuid pöördub teie kabinetti suitsetamisest loobumise sooviga?
Suitsetamisest loobumise eesmärk on saada mittesuitsetajaks ja ka jääda selleks. Suitsetajad moodustavad täisealisest elanikkonnast laias laastus kolmandiku ehk siis meie maakonnas on neid 13 000 ringis.

Suurem osa suitsetajaist tunneb aeg-ajalt soovi oma pahest loobuda, kuid nagu näitavad uuringud, õnnestub see 100 üritajast vaid paaril-kolmel. Senise praktika põhjal on loobumisnõustamise teenuse saajaist jõudnud tegeliku loobumiseni 20–25%.

Nii et kasutegur on olemas ja kogemuste kasvades see kindlasti ka suureneb. Siiski tuleb tunnistada, et meie nõustamisteenust Kuressaare haiglas kasutatakse vähe, aasta jooksul käib meie kabinetist läbi alla poolesaja inimese.

Mis on tavaliselt loobumisotsuse põhjuseks?
Esikohal on kindlasti mure oma tervise pärast. Valdav osa suitsetajatest on suitsetamisega kaasnevatest terviseriskidest teadlikud, kuid loobumisele hakatakse tõsiselt mõtlema siis, kui tervise halvenemine endast juba märku annab. Näib, et see on ka tugevaim motiiv otsustamiseks.

Suitsetamise kulukus on hea teema oma negatiivsete emotsioonide väljaelamiseks (loe: kirumiseks), kuid tugeva motiivi loobumiseks annab rahasäästmine harvem. Loomulikult on säästetud rahasumma, mis on muide üllatavalt suur, meeldiv lisaboonus. On ka neid loobujaid, kes teevad seda kodurahu huvides, kui pereliikmetele on suitsetamine vastuvõetamatu.
Mis on loobumise puhul kõige raskem? Mille üle kurdetakse?
See, mis raskeks osutub, on erinev. Suitsetamine on sõltuvus ainest (nikotiin), aga ka sisseharjunud käitumine ehk elustiil ja sotsiaalne tegevus. Loobumisel tekivad raskused kõigi kolme komponendi põimumisel ja need on isikuti eri kaaluga.

Huvitav on see, et on täheldatud erisusi sooti. Nii on meestel raskem hakkama saada ainesõltuvusega, aga naistel just käitumisharjumusega. Ja ega suitsetajate seltskondki loobuda soovijale alati tuge paku, ahvatlemist ja aasimist tuleb sageli ette.

Üks raskemaid momente on see, et suits käib kokku kohvi ja alkoholiga. Eriti viimase tarbimisel kipuvad head kavatsused meelest minema. Veel valmistab muret ainevahetuse muutustest tulenev kehakaalu ajutine tõus.

Kui kaua peab inimene ilma suitsuta vastu pidama, et võiks ennast mittesuitsetajaks nimetada?
Praegu on kokku lepitud nii, et kui inimene on suitsetamata toime tulnud kaks kuud, on see lühiajaline tulemus, üle kuue kuu – püsitulemus, kui aga kaks aastat, siis on kindlasti tegemist mittesuitsetajaga.

Loomulikult võib inimene ennast ise nimetada mittesuitsetajaks juba palju varem. Asi on lihtsalt selles, et kahe aasta jooksul toimub kehas mitmeid olulisi muutusi, kus endise suitsetaja tervisenäitajad ühtlustuvad mittesuitsetaja omadega ja põhilised haigusriskid vähenevad.

Kuidas vabaneda sundmõtetest, mis ikka ja jälle sunnivad suitsu järele haarama?
Nende mõtete äratundmine ja asendamine on suitsetamisest loobumise protsessis üks olulisemaid aspekte. Nippe on palju, kuid üks põhilisemaid on enesesisendus, mis ütleb: “Ma olen täna mittesuitsetaja!”

Loobumise alguses tuleb teada, mis ees ootab, siis on seda kergem taluda. Ja see on koht, kus on abi nõustajast. Mittesuitsetajaks olemist tuleb õppida nautima!

Milline aeg on sigarettidest loobumise korral kõige raskem?
Kõige raskemad näivad olevat teine, kolmas ja neljas päev. Siis võitleb organism nn ärajäämanähtudega, nagu sõltuvuse puhul ikka. Edasi läheb enesetunde poolest küll järjest kergemaks, kuid pikalt juurdunud harjumus annab endast veel kaua märku, eriti suurenenud stressi tingimustes.

Eks närvipinge korral suitsu järele haaramine on paljudel sisseharjunud liigutus. Stressist ja pingetest meie elus aga paraku puudust pole.

Milline on nõustaja roll?
Süsteem on üles ehitatud nii, et nõustamisele tulija võib pöörduda arsti või nõustaja poole esmanõustamiseks (45 min), kus hinnatakse loobuja motivatsiooni, neurobioloogilist nikotiinisõltuvuse taset ja emotsionaalset enesetunnet. Seejärel koostatakse koos individuaalne loobumis- ja raviplaan.

Järgnevad korduvnõustamised (15 min), mida võib läbi viia ka telefoni teel või meilitsi, kus nõustatav saab juhendamist ja toetust vastavalt vajadusele. Abistavaid ravimiretsepte kirjutab välja arst, seetõttu eristatakse arst-nõustaja ja nõustaja vastuvõtte.

Nõustamine on nõustatavale tasuta, aga ravimite soovi korral tuleb nende eest tasuda. Praegu rahastab suitsetamisest loobumise nõustamist vastava programmi kaudu Euroopa sotsiaalfond.

Kas suitsetamisest loobumine eeldab ainult tugevat tahet või midagi veel?
Arvan, et tugeva tahtega inimesed suitsetama ei hakkagi, on ju nende teadlikkuse tase selles küsimuses oluliselt tõusnud. Muidugi on tahtejõudki loobumisel oluline, kuid määravaks pean tugeva motiivi olemasolu, s.t inimene peab jõudma sisemisele veendumusele, et ta ei soovi suitsetada.

Mitte keegi ei ole sündinud suitsetajana ja maailmas leidub nii palju muud vähem tervistkahjustavat ja nauditavat! Väga tähtis on ka lähedaste toetus ja tunnustus. Ning ei maksa unustada asjaolu, et ennekõike on tubakatööstus globaalsete mõõtmetega äri, mis ei müü meile mitte sigarette kui tooteid, vaid kui pakendeid vahendile, mille abil me ise viime oma organismi närvimürki nimega nikotiin ja veel hulgaliselt muid keemilisi ühendeid.

Vahel võiks endalt küsida, kas just mina pean oma tervisega riskeerides seda ebaeetilist äri toetama. Ja seejärel vastavad järeldused tegema.

Print Friendly, PDF & Email