Vastukaja: Vastuseks meedias avaldatud artiklitele Väinamere Liinide ühistransporditasude kohta (2)

Ühistransporditasude suurust ja kasvu on meedias tõlgendatud ebatäpselt. Samuti on kahe silma vahele jäetud tõsiasi, et eraettevõtja on koos partneritega aastail 2007–2011 investeerinud laevaliikluse arendamisesse ca 100 miljonit eurot ja koormanud end kümneteks aastateks pangalaenudega.

 Kõik selleks, et viia Väinamere parvlaevaliiklus uuele kvaliteeditasemele. Ilma selle investeeringuta vaevleksid reisijad tippaegadel endiselt 6–7-tunnistes järjekordades ja laevaliiklus katkeks iga vähegi tõsisema tuule korral.

Täna võib öelda, et ilmastikust tingitult reise praktiliselt enam ära ei jää. Graafik on piisava hulga reisidega, kiire ja täpne. Ooteaegu peaaegu enam ei ole. Laevateenuse kvaliteet on kõrgel tasemel ja pälvinud klientide heakskiidu.

Enamasti opereeritakse meedias riigieelarve eraldise arvudega, mis ei ole täpne ega korrektne. Parvlaevaliiklust toetatakse ühistransporditasuga, mis koosneb riigieelarve eraldisest ja piletitulust. Piletitulu oleneb piletihindadest, mis on kehtestatud riigi poolt.

2009. ja 2011. aastal alandati piletihindu, mis vähendas piletitulu osa ühistranspordi toetuse kogusummas, seega suurenes riigieelarve eraldise osa. Seepärast ei ole õige vaadelda riigieelarve eraldist piletitulust eraldiseisvana, vaid tuleb vaadata terviklikult ühistransporditasu.
Ühistransporditasu muutumine ajavahemikul 2007–2011:
ühistransporditasude keskmine kasv on olnud ligikaudu 6 protsenti aastas. Samal ajal on peamine kulukomponent – kütus – tõusnud keskmiselt 7 protsenti aastas.

ÜHISTRANSPORDITASU

2007 15,9
2008 18,3
2009 19,7
2010 19,3
2011* 20,3

*aastalõpu prognoos

Urmas Treiel
OÜ Väinamere Liinid juhataja

Print Friendly, PDF & Email