Saarte Hääl aitas sugulastel üksteist leida (3)

LEIDIS ISAPOOLSE SUGUVÕSA: Lilian-Triin oma tütre ja pojaga.
Foto: Erakogu

Septembri lõpus ilmus Saarte Hääles pilt, millel kujutatud meest soovis leida mandril elav 30. aastates naine. Nagu mitmed lehelugejad arvasid, otsis ta tõepoolest oma isa.

Pildil oleva mehe tuttavad võtsid naisega ühendust juba samal päeval. “Olen leidnud selle, mida olen otsinud nii kaua oma hinges … OMA ISA,” kirjutas Lilian, kes ei soovi oma perekonnanime avalikustada, samal päeval Saarte Häälele.

Kahjuks ei ole meil täna võimalik kirja panna isa ja tütre kohtumise lugu, sest mees läks manalateele juba 1985. aastal. See-eest võtsid Lilianiga ühendust tema isa sugulased.

Suure osa oma senisest elust ei teadnud Tallinnas elav Lilian oma isast midagi. Ema ei tahtnud eriti rääkida. Oli olemas vaid pilt ja info, kus isa ja ema kunagi kohtusid. Liliani sünnist isa teada ei saanudki.

Viimaks küpses Lilianil peas mõte, et otsib isa üles tuttavate kaudu. Saaremaalt pärit hea sõber soovitas Lilianil panna kuulutus kohalikku lehte. “Ärge seda kirjutage, et otsin isa,” palus Lilian, kes ei teadnud ju, kuidas mees sellesse suhtub, et tal tütar on. Samuti ei tahtnud ta haiget teha isa lähedastele ja võimalikule perele.

Saarte Hääles ilmunud üleskutse peale helistas Lilianile isa kunagine pinginaaber, kes oli mehe pildil kohe ära tundnud. Just tema käest sai Lilian teada ka seda, et tema isa enam elavate kirjas ei ole. Kuigi Lilian oli hetkeks kurb, et ta oma isa kunagi näha ei saa, rõõmustas teda väga, et temaga võtsid ühendust isa sugulased ja pere.

“Ja mis oli üllatus – selgus, et mul on ka vend,” on Lilian oma sõnul väga õnnelik, kuid palus oma lähedaste nimesid lehes mitte avaldada. Tänu isapoolsetele sugulastele teab ta nüüd oma isast väga palju, kuigi isa eluiga jäi lühikeseks.

“Talle meeldis laulda, pilli mängida, meisterdada, ta armastas jäätist, nautis merevaadet ja oli rõõmus inimene,” loetles Lilian. “Mainin neid asju selleks, et selline olen ka mina ja on minu lapsed.”

Naise sõnul on ta aastaid mõelnud, kelle moodi ta küll on. Nüüd on tema kinnitusel selgus majas. Lilian märkis, et ka tema 13-aastane poeg on oma vanaisaga väga sarnane. Näiteks olevat ka Liliani isale meeldinud igasugu asju üles putitada ja meisterdada.

“Minu poeg on vanaisa koopia, väiksest peale on ta uurinud, mis on mänguautode sees, ja on ise neid kokku pannud nii, nagu talle sobis ning meisterdab siiani. No kas pole uskumatu!” rõõmustas Lilian. Ta ise on isalt saanud lauluhääle ning armastuse jäätise ja mere vastu, aga ka tumeda vere, lokkis juuksed ja naeratuse…

“Olla õnnelik on nii lihtne. Kuigi mu isa pole enam, olen mina osake temast ja ta jääb minu hinge alatiseks,” ütles Lilian, lisades, et kindlasti on tal veel palju avastada, sest isapoolne suguvõsa on suur.