Juhtkiri: Eesti põllumees Euroopa põllumeheks

lmselt teame kõik, kuidas omal ajal olid Euroopas hinnas Eesti munad, või ja sealihagi. Pädaste mõisaaia õunapuudelt korjati ubinaid, villased kindad käes, et need Euroopa turgudele saata. Samas kohapeal neid “peeni” toiduaineid suurt ei tarvitatud, selleks polnud lihtsalt raha.

Nüüd on kõik vastupidi – meie poeriiuleilt jõuavad ostukorvidesse tihtipeale just välismaised margariinid ja lihatükid, ostujõud on see, mis asja paika paneb. Ja kuigi me hinges tahaksime eelistada seda “oma”, ei jätku rahakotis alati eurosid selle ostmiseks. Samuti ei tule põllumehel kuidagi välja konkureerimine sellesama välismaise odava toodanguga – sest toetused, mida meie põllumehed saavad, on ju palju väiksemad kui teiste omad.

Leiame, et meie põllumehed on kindlasti väärt samasugust toetust, nagu seda saavad meie liidukaaslased. Pole ju meil siin saaduste tootmiseks mingeid eritingimusi, mis elu kergemaks teeksid. Ja muinasjuttude ullikesed kolmandad vennad pole me ka, et peaksime koore teistele andma ning ise vaatama, kuidas läbi häda hakkama saada.

Print Friendly, PDF & Email