Suurima hüppe on aastaga teinud Lümanda, Muhu ja Mustjala (19)

Suurima hüppe on aastaga teinud Lümanda, Muhu ja Mustjala

 

Kui Kuressaare linn püsib jätkuvalt üleriigilises kohalike omavalitsuste võimekuse “edetabelis” ehk Top 10-s, olles seekord 6. kohal, siis valdadest on kõige suurema hüppe võrreldes 2009. aastaga teinud Lümanda, Muhu ja Mustjala, tõustes vastavalt 29, 29 ja 26 koha võrra.

Mustjala vallavanem Kalle Kolter ütles Saarte Häälele, et ehkki nad ei ole jõudnud veel kogu materjali analüüsida, teeb vallavalitsusele heameelt, et “punase laterna” osast on tõustud tublisti kõrgemale – kui eelmisel aastal oldi 213. kohal, siis nüüd 187. kohal.

“Kindlasti tuleb siin arvestada seda, et indeksit arvestatakse rahvaarvu järgi ning väikesel vallal ei olegi võimalust end mõne suuremaga kõrvu panna,” tõdes Kolter, kelle sõnul on Mustjalal raske saada ka näiteks maakondlikke investeeringuid. “Meil oli suurim investeering aastal 2005, kui saime 9,6 miljonit krooni maksnud spordisaali. Kui tuua aga kõrvale, et väikese omavalitsuse eelarve ongi 10 miljonit (kroonides), siis selline vald lihtsalt ei saa endale suuri investeeringuid lubada,” märkis vallavanem.

Ta tõi näiteks kohaliku rahvamaja, mida piltlikult öeldes võiks juba “rahvamaja-muuseumiks” nimetada, sest nii kehvas seisus pole maakonnas enam ükski teine kultuurikants.

Kolter peab parema koha põhjuseks ka seda, et vald on palju panustanud sotsiaalhoolekandesse, liitnud kooli ja lasteaia ning vallarahva tulud on suurenenud.

Lümanda vallavolikogu esimees Mart Maastik ütles, et nende omavalitsuses on küll uut hingamist tunda olnud. “Meil on väga tubli noor vallavanem (Jaanika Vakker – toim) ning on ka ettevõtlikke inimesi,” kiitis Maastik. “Kui ikka tahetakse teha ja lastakse teha ning ei takistata, lähevad asjad ka paremaks.”

Volikogu esimehe arvates on vallaelu edendamisele suuresti kaasa aidanud uued ideed ja nende realiseerimine, aga ka mõistlik suhtumine asjadesse. Lümanda vald, mis 2009. aastal platseerus kohalike omavalitsuste (KOV-ide) “edetabelis” 192. kohal, on nüüd tõusnud 163. kohale.

Kohalike omavalitsuste võimekuse indeksi analüüs reastab Eesti omavalitsused erinevate komponentide järgi juba kolmandat korda. Seekord võeti arvesse nii kohalikku majandust, elanikkonna heaolu, kohaliku omavalitsuse organisatsiooni kui ka finantsolukorda ja teenuseid. Uue komponendina arvestati ka näiteks kohaliku demokraatia seisundit ehk siis seda, kui aktiivselt või passiivselt inimesed kohalikel valimistel kandideerisid.

Eestis on kokku 226 kohalikku omavalitsust. Kõige viletsamate näitajatega olid neist seekord Õru, Põdrala ja Peipsiääre vald. 221. kohal ehk siis meie maakonna “punane latern” on jätkuvalt Torgu vald, mis pole võrreldes aastataguse ajaga “edetabelis” tõusnud ega langenud.

Riigi tugevamad omavalitsused olid eelmisel aastal Viimsi, Rae ja Harku vald.

Print Friendly, PDF & Email