Sõrves oli septembri sajuseim päev

Sõrves oli septembri sajuseim päev

AURORA BOREALIS: Inimsilmaga on virmalisi vahel raske näha, kuna nende intensiivsus ei ole väga suur. Fotol on säriajaks ehk siis perioodiks, mille vältel aparaat endasse valgust salvestab, 30 sekundit. Foto on tehtud 1. oktoobri ööl Kaugatoma pangalt, vaadates põhjakaarde.
Foto: Raul Vinni

Septembrikuu vihmaseim päev Eestis oli 1. september Sõrves, kui seal sadas maha 25 mm vihma. Eesti kõige kuivemas paigas Ruhnus sadas seevastu terve kuu jooksul vaid 30 mm.

EMHI andmetel tuli Saare maakonnas muidu suhteliselt normi piires püsinud septembrikuise ilma vallas lausa kolm rekordit: Ruhnu oli Eesti kuivim paik, Sõrves oli kuu vihmaseim päev ja Roomassaares oli septembrikuu päikselisim.

Temperatuuride poolest osutus september üsna tavaliseks. Keskmised õhutemperatuurid Vilsandil, Sõrves ja Roomassaares olid normist kraad-paar soojemad, jäädes 14–15 soojakraadi ringi. Ilm oli veidi soojem kui möödunud aastal samal ajal.

Kuu jahedaim hetk mõõdeti 18. septembril Vilsandil – 7,8 kraadi. Ent 2010. aastal oli näiteks Roomassaares septembri keskel sooja vaid 3,8 kraadi.
Kõige soojem päev oli eelmises kuus 5. september Sõrves, kus termomeeter näitas 22,7 kraadi sooja. Mujal õhusoe üle 20 kraadi enam ei tõusnud.

Huvitavamad näitajad olid septembris seotud sademetega. EMHI andmeil oli Eesti vihmaseim päev 1. september Sõrves, mil sadas maha pea pool sealsest kuunormist ehk siis 25 mm 55-st. Mujal jäid sajud septembris alla normi, ulatudes Vilsandil ja Sõrves 40–50 mm-ni. Kõige kuivemaks kohaks Eestis osutus Ruhnu, kus sademeid oli vaid 33 mm.

Head lood olid päikesepaistega. Roomassaare sai 195 tunniga Eesti päikesepaistelisima koha nimetuse, veidi vähem oli päikest Sõrves (190 t) ja Vilsandil (167 t).

Astronoomide sõnul on september Eestis üks paremaid kuid öise tähistaeva vaatlemiseks. “September on Eestis tähistaeva vaatlemiseks vaat et kõige mõnusam kuu – ööd on juba parajalt pikad ja pimedad, samas on ilmad veel piisavalt soojad ning selget taevastki jagub keskeltläbi rohkem kui hilissügisel või talvel,” kirjutab Taavi Tuvikene veebilehel www.astronoomia.ee .

Tallinna tehnikaülikooli dotsendi, klimatoloogi ning tuntud ilma- ja loodusnähtuste alaste artiklite autori Ain Kallise sõnul võib Eestis virmalisi näha 5–10 korral aastas. Kallis ütles Saarte Häälele, et üks eeldus virmaliste nägemiseks ongi hästi selge öö. Virmalisi ei näe ka paikades või ajal, kus-millal on palju lisavalgust.

Nagu näiteks linnas, kus on palju kunstlikku valgust, või suvel. Kuna virmalised on seotud Maa magnetpoolustega, on suurem tõenäosus neid näha, asudes lähemal kas põhja- või lõunapoolusele. 50. laiuskraadil nähakse neid vaid ühel ööl aastas, 40. laiuskraadil kord kümne aasta jooksul.

“Põhjapoolsetes maades – Alaskal, Kanadas, Lapimaal – on virmalised päris tavalised atmosfäärinähtused. Selgete ööde korral võib seal virmalisi jälgida kahel ööl kolmest,” märkis Ain Kallis.

Print Friendly, PDF & Email