Kõne Iffile: Täna räägime Saaremaa sügisesest suursündmusest – Saaremaa rallist

Mina kuulun ühena nende õnnetute hulka, kes ei ole mitte kunagi Saaremaa rallil käinud. Selle põhjuseks on ralli toimumisaeg – nädalalõputi –, kui ma lihtsalt ei ole saanud minna. Küll olen näinud ralliautosid Kuivastu ja Virtsu sadamas siia-sinnapoole sõitmas ja kuulnud huvitavaid jutte sellest, kuidas ja mis on rallil juhtunud.

Ka minu paljud sõbrad, teiste hulgas tuntud ajakirjanik Erki Berends, käivad rallil aga truult ja ma usun, et nad on sellelgi aastal kohal. Minu töö on mind sellest lõbust ilma jätnud ning õieti on mul sellest väga kahju olnud. Just seepärast, et mul on õnnestunud omal ajal koos kuulsate rallimeeste Eedo Raide, Juhan Anupõllu ja teistegagi jälgida Lõuna-Eesti rallisid. See oli ütlemata põnev kogemus. Mäletan, et hoidsime ennast kramplikult üleval, ei läinud üldse magama, et minna kaasa elama varahommikustele katsetele. Ma olen siiski rallit näinud.

Saaremaa ralli korraldajaid tuleb aga ainult õnnitleda, et nad on igasugustest keerulistest majanduslikest olukordadest välja rabelenud ja et see ralli üldse toimub. Paljud üritused on ju katkestanud. Ma olen siin küll väga kõrvaltvaataja, aga mul on tunne, et Saaremaa ralli on Eesti spordikalendris vaat et kõige tähtsam ralli. See on küll minu isiklik arvamus.

Küllap siin müüb muidugi ka sõna “Saaremaa” ja ma loodan, et just sel põhjusel, et Saaremaa on eriline maa. Saaremaa hõng ja kogu see tunne on teistmoodi kui mandril. Ilmselt see innustab ka sportlasi siia tulema. Ma usun, et ka ralli korraldus on väga korrektne olnud.

Teisalt usun, et ka publik, kes tuleb (ja neid pole ju mitte vähe tulemas), kasutab seda võimalust, et Saaremaa jääb mere taha ja siin võib n-ö traksid ja tripid natuke lõdvemaks lasta, tunda mõnu kambas olemisest, vanade sõprade nägemisest – et lustida, lõbutseda, nautida elu.

Millegipärast on mul selline tunne, et see lustimine ja kõik muu säärane õnnestub paremini, kui on mingisugune looduslik tõke vahel. Ma ei usu, et kui näiteks Järvamaal toimub ralli, et rahvas ennast seal sama hästi tunneb. Ma ei ole küll ekspert, võib-olla tunnevad ka, aga saartele lähevad minu elukutse esindajad, muusikud küll alati heameelega. Kui minna üle mere, on pinged kuidagi rohkem maas, on kuidagi lõdvem ja mõnusam olla.

Need rallimehed, keda mina olen tundnud või tunnen, on esiteks erakordselt head autojuhid. Seda ma panin tähele siis, kui minul üldse autot veel ei olnud ja ma sõitsin nendega Lõuna-Eesti käänulistel teedel. Nad ei ole mingil juhul pööraselt uljad kihutajad, kui on tegu tavalise auto ja tavalise sõitmisega, vaid nad on väga hästi liiklust ja teeolusid tundvad autojuhid.

Kui mõni rallimees istub roolis, on minul küll tunne olnud, et olen sattunud vanajumala selja taha. See on esimene mälestus, mis mulle praegu meenub.

Muidugi on nad ka parajad seltskonnalõvid. Kui on rallimeeste kamp koos, siis kuulad lihtsalt, kõrv kikkis, kui huvitavaid lugusid räägivad nad igasugustelt maailmarallidelt, kus nad on omal ajal osalenud. Mina ei ole kohanud ühtegi tõsist ja nukrat, sellist kurbade silmadega rallimeest. Nad on lõbusad, seltskondlikud ja väga mõnusa jutuga inimesed. Ilmselt paneb see ralli neile nii kõva pinge peale, et see elukogemus tuleb kiiremini.

Kui sa rallit sõidad, on ju riskipiir ikkagi kogu aeg käeulatuses. Võib-olla see teebki nad rohkem mehemaks ja nad on tõesti sellised heas mõttes maskuliinsed tüübid, kes teevad oma rasket sportlase tööd.

Rallimeestele soovin sel nädalavahetusel ohutut kimamist Saaremaa kaunitel teedel ja publikule tohutut ettevaatust, et ei juhtuks mingeid õnnetusi, mida ikka paraku on siin-seal juhtunud.

Mina elan aga lootuses, et ükskord, kui mul pensionieelikuna juhtub selline asi, et mõni nädalavahetus on vaba ja just sel ajal toimub Saaremaa ralli, siis mõnda etappi tahaks ikka näha küll. No vähemalt 50. Saaremaa rallil, kui mitte enne.

Print Friendly, PDF & Email