Kuressaare linna heakorra järelevalvespetsialist Heino Vipp usub, et kevadeks on Kuressaares linnakasside probleem lahendatud. Praegu teadaolevalt kolmes koloonias elavad kiisud on kastreeritud või steriliseeritud ning seda on tehtud heatahtliku sponsori abiga.
“Praegu on Kuressaares teada kolm sellist kohta, kus inimesed kasse toidavad,” ütles Heino Vipp Saarte Häälele, lisades, et kaks paika kolmest on nii-öelda suuremad kolooniad, kuid üldse peaks selliseid linnakasse kokku olema kolmekümne tuuris.
Vipi sõnul on plaanis praeguste kassiomanikega (jutt käib nendest kolmest suuremast kolooniast) sõlmida kokkulepe viia loomakesed kas steriliseerimisele või kastreerimisele, lisaks vaktsineerimisele ja kiibistamisele, ning pärast seda lastakse terved loomad linnaruumi tagasi. “Oleme eeskuju võtnud Põhjamaade kogemusest, kus samuti nii tehakse,” sõnas Vipp. Spetsialisti hinnangul on säärane asjakorraldus kassidele isegi parem kui turvakodusse viimine, sest ega turvakoduski kõiki kasse ellu jäeta.
Toitmist keelata ei saa
“Ilmselt võime lõputult diskuteerida selle üle, miks inimesed kasse toidavad, kuid selge on ka see, et keelata seda ei saa,” märkis Vipp, kelle sõnul taheti ühes omavalitsuses kasside toitmine keelata, kuid õiguskantsler astus vahele. Kuressaares on aga vastavalt heakorraeeskirjade sätestatud, et loomapidaja on see, kes on hakanud loomi toitma.
Nii on läbi aegade olnud neid, enamjaolt üksikuid inimesi, kes kasse toidavad. “Miks me peaksime neilt selle rõõmu ära võtma?” küsis Vipp ja lisas, et kõik kolm “kolooniapidajat” on täiesti normaalsed ja puhtad inimesed, kes on ka ise hädas oma arvukate koduloomadega ning oleksid väga tänulikud, kui kassid enam ei paljuneks.
“Ehk kevadel jõuame nii kaugele,” avaldas Heino Vipp lootust, öeldes, et tegelikult peab kasside arvukuse piiramisel samuti ettevaatlik olema – vaevalt need kassivihkajad tahaksid, et ühel päeval vallutaksid Kuressaare linna närilised – rotid ja hiired –, kui meenutada seika Eno Raua “Naksitrallide” raamatust. “Olen ise kaugsõidulaeval rottidega kokku puutunud ning seda ei tahaks enam näha hullemaski unenäos,” sõnas heakorra järelevalvespetsialist, tuletades ka meelde, et rotid on näiteks elukad, kes levitavad paljusid haigusi.
Linna raha ei kulutata
Kuressaare linnaeelarvest kasside steriliseerimisele-kastreerimisele raha ei kulutata. Heino Vipi sõnul leidus üks hea inimene, kes soovis olla sponsor. “Oma nime ja isikut ta praegu avalikustada ei soovinud,” sõnas Vipp, kes ütles end siiski lootvat, et praegu ette võetud aktsioon ei jää viimaseks. “Tegemist on ju probleemiga, millega tuleb tegeleda pidevalt,” märkis ta.
Seda, kui palju ühe kiisu “linnaruumi laskmine” võiks maksma minna, eile veel öelda ei osatud. On ju loomakliinikutel erinevad hinnad ning tänapäeva turumajanduses võib allahindlust saada ka mitme looma pealt.
“Ilmselt võime lõputult diskuteerida selle üle, miks inimesed kasse toidavad, kuid selge on ka see, et keelata seda ei saa,” märkis Vipp, kelle sõnul taheti ühes omavalitsuses kasside toitmine keelata, kuid õiguskantsler astus vahele.
Ma ei tea, kas nii on õige õelda aga inimene saab inimeseks läbi kasvatuse ja empaatia võime. Mind on õpetatud märkama ja aitama hädas olijat. Sool ja liigil vahet pole. Nii olen elus käitunud ja ei kahetse. Aga kui ma nüüd jälgiksin seda seadust, mida soovisite vastu võtta, siis juhul, kui peaksite tänaval maas lamama-ma lihtsalt astun teist lihtsalt üle. Nõrgema abistamine on ju karistatav.
Mul on siiralt kahju kodututest loomadest, kes huguvad. Ja selle süü lasub just inimesel. See, kes annetas raha soovis head. Ja summa ei ole odav. Aga ehk linnavalitsus lõpetaks pastaka keerutamise ja looks lõpuks loomade turvakodu siia saarele? (ette juba teades, et sellisele mõttetule asjale raha ei eraldata)
Olen esimese kommenteerijaga 100% nõus. Kus on Eesti Loomakaitse Selts?
Palju on ka hulkuvaid kasse kesklinnas Naerusuu lasteaia ümbruses ehk siis piltlikult öeldes Linnavalitsuse akna all.
saigi kassi toitjast sponsor ja valitakse veel aasta tegijaks !!!