Liikumispuudega inimesed said abi pealinna tohtritelt

PADI VASTAVALT INIMESELE: Abivahenditehnik Andrus Ilves ja Pille-Riika Lepik kinnitavad, et lihtne, kuid põhjalik uuring annab patsiendi vajadustest selge pildi.
Foto: Egon Ligi

Saaremaa puuetega inimeste koja ruumes on neil päevil kolm oma ala spetsialisti Tallinnast, et uudse uuringuga anda liikumispuudega inimestele võimalus elada oma elu täisväärtuslikumalt.

Füsioteraapiaspetsialistid Tallinnast hindasid eile ning hindavad ka täna liikumispuudega saarlaste istumisasendit, soovitavad istme- ja seljatoe mooduleid ning hindavad dünaamiliste ortooside vajadust nii lastel kui ka täiskasvanutel.

Kohal on käinud inimesi lastest vanemaealisteni. “Uurime ja mõõdame ja vastavalt inimese vajadusele hakkame sobitama abivahendeid, millega saab valmis teha näiteks täiesti individuaalse tooli,” rääkis Adeli Eesti rehabilitatsioonikeskuse füsioterapeut Pille-Riika Lepik.

Samuti füsioterapeudina töötav Hille Maas nentis, et mujal maailmas on abivahendite organiseerimine läbimõeldum. Esmalt põhjalik uuring ning alles siis spetsiaalselt valitud vahendid. “Kui teha kõik inimese järgi, siis ei esine selliseid jubedaid deformatsioone, nagu meie inimestel seljas või puusas on,” selgitas Maas. Just sinnapoole püüdlevad nüüd nemadki oma uue keha pindrõhu uuringusüsteemiga.

Pille-Riika Lepik lisas, et inimese jaoks, kes mistahes põhjusel on ratastooli jäänud, on selline uuring ääretult oluline, saamaks ideaalselt istuvat tuge seljale ning nn patja istmiku alla kohe, mitte alles kuude või aastate pärast. Vaid nii on võimalik vältida staatilise istumisega kaasnevaid lamatisi ja deformatsioone. “Riigi raha kokkuhoid oleks seejuures meeletu, sest lamatiste operatiivne ravi maksab sama palju kui üks korralik ratastool,” tähendas ta. Lamatiste raviks kulub Hille Maasi sõnul vanas rahas keskmiselt 300 000 krooni aastas.

Maasi kinnitusel on neil kaasas olev aparatuur seni ainus omalaadne, mis Eestis kasutusel, ning see on saadud tänu Eesti ja Šveitsi koostööprogrammile. Küsimus on nüüd vaid selles, kuidas abivahendite müügiga tegelevad ettevõtted kõnealuse aparatuuri vajalikkusest aru saaksid. “Osa teeb meiega koostööd, osa on ise targad. Aga tark ettevõtja võiks aru saada, et me oleme pigem väga head abimehed neile, et nad müüksid abivajajale õige toote,” leidis Maas.

Adeli Eesti rehabilitatsioonikeskuse meeskonnal on üks helesinine unistus ka, mille nad loodavad ühel ilusal päeval teoks teha – rajada n-ö istumiskeskus liikumispuudega inimestele. See oleks koht, kuhu ratastooli jäänud inimene kohe suunataks, nõnda et ta saaks kiiresti läbida vajalikud uuringud, et saada just tema järgi tehtud abivahendid. Seda selleks, et ratastoolis inimene ei peaks kuskil nurgas üksi konutama, vaid saaks jätkata oma elu täisväärtuslikult.

Puuetega inimeste kojas on end uuringule registreerinud 14 inimest. Rohkem Saaremaal projekti korras seekord vastuvõtule ei pääse, kuna läbi tuleb käia ka teised maakonnad.

Saaremaa puuetega inimeste koja juhataja Veronika Allase sõnul on kohalikus invaühingus ühtekokku 125 aktiivset liiget. Maakonnas võib aga liikumispuudega inimesi olla tegelikult mitu korda rohkem. Inimesed, kes tunnevad, et tahaksid keha pindrõhu uuringu läbida või sellest rohkem teada, saavad Adeli keskusega otse ühendust võtta telefonil 65 44 840.