Andres Sepp: Põgene, vaba laps?

Saarte Hääle lugejad on kindlasti tähele pannud, et viimastel nädalatel on muutunud populaarseks “meelelahutuseks” öistel Saaremaa teedel politsei eest ära kihutamine. Üks korrarikkuja õnnestus vilkurite välkudes põgenikke jälitanud politseinikel tabada, kahel korral tuvastati kodanik auto registreerimismärgi järgi ja põgenikel tuli politseisse aru andma minna järgmisel päeval pärast öist seiklust.

Kõik liiklejad peaksid ju teadma, et punaste ja siniste vilkurite abil antud peatumismärguanne on kohustuslik, samamoodi nagu peab näiteks õigel kiirusel sõitma, kaine peaga rooli istuma ja liiklusmärke järgima. Miks siis mõned juhid siiski valivad oma ja kaasliiklejate eluga riskimise ja hullumeelse kihutamise?

Karistustel on suur vahe

Võib-olla on see nooruslik hulljulgus, rumal tembutamine või lihtsalt lollus. Aga paistab, et vähemalt neil juhtudel, kui põgenik on olnud purjus, on põhjuseks soov hiljem kergem karistus saada.

Kuidas siis nii? Asi on selles, et kehtivate seaduste järgi on karistusel purjuspäi juhtimise eest ja karistusel politsei eest põgenemise eest üsna suur vahe. Kui juba seadust rikkunud ja purjuspäi rooli istunud juht märguande peale korralikult peatub, ootab teda kriminaalmenetlus. Ehk kokkuvõttes suur rahaline karistus ja sadade eurode suurune kohtukulu.

Lisaks võib ta ilma jääda nii juhtimisõigusest kui ka relvaloast ning kohtus nähakse süüdimõistetule ette veel mitmeid elukorraldust kitsendavaid kohustusi. Kui aga purjus juht politsei eest minema kihutades pakku pääseb, ootab teda järgmisel päeval politseijaoskonda kahetsema minnes vaid väärteokaristus. Tõenäoliselt ongi nimetatud lõhe seaduses põhjuseks, miks juba rooli taha ronides seadust rikkunud juhid põgenemist kaaluvad.

Kui Saarte Hääl küsis justiitsministeeriumist, kas ka politseiauto eest põgenemise peaks kriminaliseerima, saime vastuseks üllatava avalduse. Nimelt usub justiitsministeerium, et võimalus, et peatumismärguannet eiranud juht liiklusse jäetakse, on äärmiselt ebatõenäoline. Selgituseks väide, et kui üks patrull ei jõua järele, siis tuleb teine. Paraku kehtib see ehk suuremates kohtades, kuid Saare maakonna väiksuse tõttu öises liikluses üldjuhul vaid kaks politseipatrulli ongi ja seega pole sugugi alati kindel, et hullumeelne kihutaja tabatakse.

Süüdimatu käitumine

Ükskõik mis põhjusel keegi politseiauto punaseid vilkureid nähes gaasi- ja piduripedaali ära vahetab – kas siis läheb ähmi või loodab kohtu ette minekust pääseda –, on see äärmiselt vastutustundetu käitumine. Kihutav juht on ohtlik nii endale kui ka kaasliiklejatele ja on politsei otsustada, millal tagaajamine lõpetada.

Samas on ka sellise sõiduki liiklusse jätmine ohtlik, sest purjus või siis kaine, aga juhtimisõiguseta sõidukijuht võib ränga õnnetuse põhjustada ka kihutamata.

KOMMENTAAR

Peatumismärguande eiramist on harva

Sander Peremees
Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse juht
Sõiduki peatamise märguande eiramine on õigusrikkumine, mida reeglina esineb harva. Kui see juhtub, siis enamasti saab politsei põgeniku ka kätte. Peatamise märguannet eiranud auto tagaajamist alustab politsei tavaliselt alati. Lõpliku otsuse, kas seda teha või juba alustatud jälitamine lõpetada, teeb politseiauto juht siiski lähtuvalt olukorrast.

Võhikule võib tunduda, et põgeneva sõiduki jälitamises ei ole midagi keerulist ega rasket. Vajutad gaasipedaali vastu põrandat ja kihutad kummide vilinal põgenikule järele, nii nagu seda filmides näidatakse. Tegelikkuses on asi märksa keerulisem ja sellega võib kaasneda ohtlike momente.

Politseinikud oskavad küll kiiresti sõita ja teha seda ohutult, aga põgeneva sõiduki jälitamine on liiklusohtlik, seda just põgeniku enda pärast. Sellistes situatsioonides kipuvad inimesed oma võimeid üle hindama ja tekitavad sellega liiklusohu nii endale kui ka teistele.

Politseiniku esmane ülesanne on tagada oma ja teiste liiklejate turvalisus, seejärel saab mõelda põgeniku kättesaamisele. Sõidukite kiirused on enamasti suured ja põgeniku käitumine ettearvamatu. Kuid asjatuid riske politseinikud ei võta. Kindlasti ei alustata ega tohigi alustada tagaajamist stiilis “vilkur tööle, mõistus välja”.

Ei saa spekuleerida teemal, kumb on kasulikum, kas võtta purjus peaga risk ja püüda politseipatrulli eest ära sõita või peatuda. Politsei peatumismärguande peale peatumine on kohustuslik.

Politsei menetleb kõiki õigusrikkumisi vastavalt menetluskorrale. Joobeseisundi tuvastamine toimub nii väärtegude kui ka kuritegude menetlemisel ühte moodi. Sõiduki peatamise märguande eiramist ja mootorsõiduki juhtimist alkoholi tarvitanuna (sh joobeseisundis) menetletakse ühes menetluses, kuid karistatakse eraldi tegudena.

Karistused nii väärtegude kui ka kuritegude eest – juhtimisõiguse ära võtmine, rahatrahv või rahaline karistus, vangistus või arest – on olemuslikult sarnased. Peatamismärguande eiramine ja mootorsõiduki juhtimine alkoholi tarvitanuna on rasked liiklusalased õigusrikkumised ja nende toimepanemisel antakse süüdlase käitumisele karm hinnang.

Põgenik lihtsalt ei pääse

Priit Talv
justiitsministeeriumi pressiesindaja
Joobes juhtimine on kriminaalkorras karistatav juhul, kui juhi joobeaste on 1,5 promilli või suurem. Sellest väiksem joove on karistatav väärteokorras, samuti on väärteokorras karistatav peatumismärguande eiramine.

Samas rõhutame, et kirjeldatud stsenaarium on äärmiselt ebatõenäoline, kuna politsei ei lase peatumismärguande eirajal kindlasti niisama minna ning kui talle ei sõida järgi seesama patrull, siis teeb seda mõni teine.

Print Friendly, PDF & Email