Keskkonnaministeerium toetab põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi ettepanekut taotleda Euroopa Komisjonilt luba riigiabi suurendamiseks huntide tekitatud kahju hüvitamisel.
Saaremaa talupidajate hiljutine pöördumine põllumajandusministeeriumisse huntide jõhkra murdmistöö asjus pani minister Seederi vastust otsima keskkonnaministeeriumilt ning sealgi ollakse nõus, et midagi tuleb olukorra parandamiseks tõepoolest ette võtta.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv ütles Saarte Häälele, et nad toetavad põllumajandusministeeriumi ettepanekut taotleda Euroopa Komisjonilt erandkorras luba riigiabi summa suurendamiseks kaitsealuste lindude ja loomade, kelle hulka kuuluvad ka hundid, tekitatud kahju hüvitamisel. Talijärv selgitas, et Eestis makstakse nn vähese tähtsusega abi põllumajandustootjatele kuni 7500 eurot kolme aasta jooksul.
Samuti hüvitatakse kulutused, mis on tehtud selliste kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele. 2010. aastal hüvitas Eesti riik Andres Talijärve sõnul loomakasvatajatele hundi tekitatud kahjusid ühtekokku 43 190 euro ulatuses ning seda 509 kodulooma murdmise eest.
Luba riigipoolse abi suurendamiseks võimaldaks aga põllumajandustootjatele, kellel Euroopa Komisjoni kehtestatud individuaalse põllumajandusliku vähese tähtsusega abi piirmäär – 7500 eurot kolmeks majandusaastaks – on täis saanud või täis saamas, maksta hüvitist täismahus. “Seega liigume selles suunas, et riigiabi suurkiskjate kahjustuste hüvitamiseks tulevikus suurendada,” kinnitas Andres Talijärv.
Samal ajal on tema sõnul probleemiks, et kahjustuste vältimiseks rakendatud abinõusid on vähe tähtsustatud ja suur osa riigi abist kulub tekitatud kahjude hüvitamiseks. “Peame oluliseks kahjustuste vältimiseks rakendatud abinõude senisest suuremat tähtsustamist ja kahjude ennetamise tõhustamist,” tõi Talijärv välja ka teise väga olulise aspekti.
Asekantsler nentis, et Eesti hundi-, kopra- ja ilveseasurkonnad arvati välja Euroopa Liidu loodusdirektiivi II ja IV lisast ning lisati hoopis V lisasse. Seega on Eestil õigus neile liikidele jahipidamist jätkata, kuid sealjuures peab kindlasti jälgima liikide seisundit. Huntide ja ka teiste suurkiskjate arvukust reguleeritakse kehtivas suurkiskjate ohjeldamis- ja kaitsekorralduskavas.
Andres Talijärv lisas, et selle aasta lõpus on plaanis kinnitada ka uus tegevuskava järgnevaks kümneks aastaks. See seab juba uued regulatsioonid huntide arvukuse piiramisel.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Tänud Kertule teema arendamise eest. Kahju sellest, et see kahjude hüvitamine ei ole lahendus kui ikka 101 lammast on Saaremaal murtud ja hundi pere ohjeldamiseks ei ole peetud vajalikuks hundilaskmisloa pikendamist, mis lõppes septembris. Järelikult on kellegi jaoks normaalsem hunte toita. Edaspidi söömegi siis Uus-Meremaa lammast ja naudime võsastuvat Saaremaad.l
küsimus – kuskohast saab tavaline tarbija saaremaal poest lambaliha ja sellest valmistatud tooteid iga päev osta? Kus on saaremaa villast kootud kampsunid? Kus on meie lambanahksed kasukad? Olen väga huvitatud, miks siin lambaid kasvatatakse ja kuhu nende toodang läheb?
Siis räägime edasi uus-meremaast ja huntidest.