KINGISSEPAGA: Genealoogiaseltsi liikmel Arvi Truul on valminud uurimustöö ka Kingisseppade suguvõsast, mille ta Kanadas elavale Harry Kingissepale (vasakul) üle andis.
Foto: Erakogu
Kogu Arvi Truu (73) elu on läbi põimunud üheainsa töövaldkonna – piimandusega. Alustas piimavarujana, vahepeal käis mandril piimandust õppimas ja lõpuks sai tast Saaremaa piimatööstuse juht. Ta on uurinud ka piimatööstuse ajalugu ja kirjutanud sellest kokku toeka kroonika.
Oma sünnitalu, Leisi valla Tutku küla Tutku talu ajalukku on Arvi Truu tänu oma innukale genealoogiaharrastusele süüvinud tagasi aastani 1735. Enam kaugemale pole paraku võimalik, sest Karja kiriku varasemad kirikuraamatud on tulekahjudes hävinud.
Tutku oli mõisa renditalu, esimese Eesti vabariigi aegu oli talul 42 ha maad. Seal on elanud ettevõtlikud ja tegusad inimesed. Tutkult on pärit koolmeistri ja kirjamehe Jaan Oksa vanaema, riigikukutaja Viktor Kingissepa vanaema, siia ulatub juuripidi ka Leisi Greppide suguvõsa.
Haigusi tekitab batsillus
Arvi Truu vanemad olid talunikud, pidasid põldu ja loomi. Kolme poissi – Arvit, Reinu ja Jaani – kantseldas vanaema.
Vanaisa vend elas Ameerikas. Oli Bostonis ühe purjelaeva tüürimees ja tema kirjad tõid kodutallu kauge maailma uudiseid. Sealt tulnud moeuudis: Ameerikas käivad kõik mehed juba ammuilma mütsita! Vastupidiselt Saaremaa mehepoegadele, kel sel ajal oli veel heaks kombeks patseerima minna, müts peas.
Ja vanaonu kirjutas ka seda, et haigused ei tule mitte pahast silmavaatest, vaid neid tekitavad sellised pisikesed olevused nagu batsillused. Seepeale treinud vanaisa igale pereliikmele oma kausi ja Tutku talus enam ühisest suurest kausist putru ei söödud. Kui vanaonu hukka sai, saadetud kogu tema varandusenatuke koju tagasi ning Arvi ja vennad olid vaimustuses uhketest postkaartidest.
Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Tere hommikut, Aili Kokk!
Olete üks väheseid Peegli-koolitusega ajakirjanike Saaremaal, sestap usun Teie kirjutisse: võtnud pealkirjaks kõneka teose kõneka peategelase märknime, eeldan Teie jätkamist samas vaimus koos oma sisuliselt sarnaste osatäitjatega (Mari, mõisnik Kremer).
Jään huviga ootama täismahus artiklit, praegu proovin fantaseerida “Meie oma Mäeküla piimamehe” teemal, kasutades paraleelina Eduard Vilde “Mäeküla piimamees”t.
Kunagi lugesin seda raamatut ning imestasin taas eesti rahvusliku kirjanduse raskemeelsuse üle. Aga meenutagem siis (noorematele või neile, kes enam ei mäleta) raamatu sisu, samas otsides vasteid meie aja oludest:
peategelane on Prillup (Arvi Truu?), kõrvaltegelased Mari (?) ja Ulrich von Kremer (ENSV? SLTK? Ahti Viilup? EV?).
Von Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajas noorust ja värskust, et vältida kibestumistunde tekkimist.
Prillup tahab rikkaks ja tähtsaks meheks saada, seetõttu näeb ta Mari vahendina selle saavutamisel.
Märksõnad – taluinimese rikastumise unistused, võimalused, väärtushinnangud, abielu, naise õigused ning liiga hiline kahetsus.
Raamat algab sellega, kuidas mõisnik päevast päeva oma talupoegade töötegemist jälgimas käib ning üksildast elu elab. Kuna ta otsib oma ellu vaheldust, otsustab mees sõlmida lepingu Prillupiga (A.Truu?) ja nii anda oma valduses olev Jaani maa (SLPT?) ja amet (“piimamees”?) Prillupi naise (?) “kasutamise” vastu talle.
Pärast pikka vastusõdimist peab Mari sellega leppima ning mõisniku tahtmine saab teoks. Prillup hakkab küll pärast seda kahetsema ning tahab naist tagasi, kuid on juba hilja. Mees joob tihti ja on masenduses. Lõpuks jääb ta oma hobuse vankril tukkuma ja külmub surnuks.
Mari põgeneb mõisniku juurest koos lastega linna elama. Ta on oma endises abikaasas sügavalt pettunud.
Loodan, et Teie, Aili Kokk, ei võtnud kirjutada NII koloriitsete tegelastega kirjandusteose peategelase ametinimega tituleerides OMA jutu kangelast tühjast: kindlasti toote välja oma Ulrich von Kremer ja Mari, nagu ka OMA “Mäeküla piimamees” Prillup’i “stoori”.
Ootusärevalt….
stsenaarium juba kirjas