Anni ja teise ringi loomad

Anni ja teise ringi loomad

KOOS KASSIGA: Perenaine Anni koos Miisiga, kel meeldib veranda äärel istuda ja oodata, kuni keegi teda sügada viitsib.
Erakogu

Pihtla vallas Reekülas elav Anni Murd on täide viinud oma ammuse unistuse ning tal on nüüd täpselt sellised lemmikud, nagu ta on endale soovinud. Kuigi ta ei ole nende loomade esimene perenaine, on ta neljajalgsete sõprade üle õnnelik, saab nendega hästi hakkama ning oskab näpunäiteid jagada teistelegi.

Kui Reeküla küla Keskulja talu väravast sisse jalutada, kostab madalahäälset urinat ja haukumist ning tulija peatub suurt sinakashalli dogi nähes kui paigale naelutatud. Siis selgub, et Saksa dogi on tegelikult täitsa sõbralik elukas, kes perenaise Anni käsu peale kohe oma kohale läheb, kui külalised üle vaadatud. Rõõmsalt tervitab külalist ka maja otsas kuudis elav must krants Borka ja trepi peal ootab sügamist Miisi.

Unistus varjupaigast võetud koerast

“Juba siis, kui alles tehnikumis käisin, teadsin ma, et esimese koera võtan endale varjupaigast,” räägib Anni Murd, lisades, et ta isegi ei tea, kust see mõte talle pähe tuli. Võimalik, et oma mõju avaldas see, et tema lapsepõlvekodus oli alati palju karvalisi ja sulelisi.

Kui Anni pärast ülikooli lõpetamist 2006. aastal oma koju kolis, otsustas ta oma plaani teoks teha. “Minu jaoks ei olnud oluline, kas see koer on suur või väike, karvane või sile. Ainus, mida ma tahtsin, oli see, et ta oleks suhteliselt noor,” kõneleb Anni.

Sel ajal oli varjupaigas ainult üks noor koer. See oli aga hirmus kartlik, ei tulnud ligi, vaid jooksis kaarega mööda. Sellist koera Anni endale ei tahtnud. Ent looma kurb saatus läks talle siiski sedavõrd hinge, et ta võttis koera, kes sai nimeks Borka, endaga koju kaasa.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email