Saare Peekon rajas Kiratsisse haisuvaba sigala (4)

HEA TOODANGU SALADUS: Loomad peavad olema terved, sööt kvaliteetne ja ruumid puhtad, teab Saare Peekoni projektijuht Margus Õunpuu.
Foto: Egon Ligi

Kaasaegset tehnoloogiat kasutades ehitas Saare Peekon OÜ Kiratsisse nuumsigade kompleksi, mille olemasolu ei anna tunda isegi mõnesaja meetri kaugusel asuvates elamutes.

“Ausalt öeldes olen täiesti unustanud, et see sigala üldse seal on,” ütles Kiratsi külavanem Sulvi Munk. “Kõik teadsime, et sigala sinna tuleb ja meile oli selle ootuses kõva hirm, aga nüüd pole isegi sigala ümbruses elavad inimesed kordagi kaevanud, et seal mingi probleem oleks,” lisas ta.

Möödunud aastal Kiratsis kunagise Pahi suurfarmi hooned ostnud Saare Peekon OÜ projektijuht Margus Õunpuu rääkis, et tänaseks on endise suurfarmi hoonete baasil rekonstrueeritud kaks lauta 1300 nuumseale.

Moodne tehnika

Esimene laut hakkas tööle möödunud aasta lõpus ja teine laut, mis ehitati KIK-i toetusega, tänavu augustis. Ees seisab veel kahe farmihoone rekonstrueerimine 1500 nuumseale.

Õunpuu sõnul on Pahi nuumakompleksis kasutatud tehnoloogia viimast sõna, mis ühtaegu annab nii majanduslikku kokkuhoidu kui ka arvestab ümberkaudsete elanike elukeskkonnaga. Väga oluliseks peab Õunpuu sealägal põhineva küttesüsteemi kasutuselevõttu, mis aitab oluliselt kahandada sigalatega kaasas käivat haisuprobleemi.

“Me vähendame välisõhku paisatavaid gaase 60–70 protsenti ja seega väheneb ka haisuprobleem,” rääkis Õunpuu. Tema sõnul on eriti tähtis vältida haisu levikut kohtades, kus sigalad asuvad elamute lähedal.

Hea näitena võib tuua Kaali kraatri lähedal asuva Kaali võõrdepõrsaste farmi, kus töötab samasugune küttesüsteem ja haisuga pole mingit probleemi.

Lisaks annab sealägal töötav küttesüsteem ka päris suure majandusliku kasuteguri, tagades nuumasigalates ettenähtud 18–25-kraadise temperatuuri ja sooja vee farmis.

“Me ei tee midagi muud, kui jahutame sealäga lihtsalt maha,” ütles Margus Õunpuu, selgitades, et hingemattev hais tekib eelkõige just soojas sõnnikus aset leidvate keemiliste protsesside tulemusel.

Maakütte põhimõttel töötav küttesüsteem toimib nii, et sigu peetakse ilma allapanuta täisrest-betoonpõrandatel, mille all asuvad vedelsõnniku kogumiskanal ja vedelsõnniku jahutamise torustik. Sigalas tekkiv vedelsõnnik juhitakse kogumiskanalist kahte maa-alusesse kinnisesse monoliitbetoonist sõnnikumahutisse, kust see transporditakse vastavalt vajadusele Jööri biogaasitehasesse.

Saaremaa oludes üsna uus asi on Pahi nuumakompleksis kasutusele võetud täisautomaatikal töötav vedelsöödaköök, kus sigadele valmib teraviljajahu ja vadaku baasil segatud vedelsööt. Kusjuures sõltuvalt sigade laudas oldud päevade arvust otsustab arvuti, kas masin segab sööda sisse kesikujahu või nuumikujahu, mille toiteväärtus on erinev.

Vedelsööta kasutavad Saaremaa üheksast farmikompleksist vaid Kaali ja Sakla sigala. Võrreldes kuivsöötmisega kasvab siga Margus Õunpuu sõnul vedelsööda peal paremini ja jõusöödakulu on väiksem. Kõige muu kõrval on vedelsööda kasutamine tulus ka Saaremaa piimatööstusele, kes saab lahti oma vadakust.

2800 loomale üks talitaja

Margus Õunpuu rääkis, et automaatika ja uued tehnoloogiad korvavad põllumajanduses valitsevat tööjõupuudust. Kaasaegsed tehnoloogiad vähendavad töötajate füüsilist koormust ja võimaldavad töötajal rohkem loomadele pühenduda.

“Meile on väga oluline, et siga saaks inimese käest rohkem tähelepanu ja et looma heaolu oleks tagatud,” lausus Saare Peekon OÜ projektijuht. “Loom peab olema terve, sööt kvaliteetne ja ruumid korras,” lisas Õunpuu, kelle sõnul on sigadel täpselt samasugused tunded ja soovid nagu inimesel ning seda tuleb osata mõista.

Õunpuu sõnul on seale oluline, et teda võimalikult vähe segataks. Süües ja magades kasvab ta kõige paremini. Tähtis on hoida temperatuur farmis stabiilsena, sest näiteks liigse külma korral ei võta siga enam kaalus juurde, vaid hakkab sööta energiaks töötlema ja see on tootjale täiendav kulu. Niigi moodustab söödakulu umbes 80 protsenti sealiha hinnast.

1300 nuumakohaga kahes farmis töötab vaid üks töötaja 2–4 tundi päevas ning isegi pärast seda, kui kompleks enam kui poole võrra suureneb, jääb Pahi nuumakompleksi täiskohaga tööle ikkagi vaid üks inimene. Nõukogude ajal töötas sellise suurusega sigalas oma 20 inimest, ütles Õunpuu, kes heameelega käib ise talitajale puhkust või vabu päevi andmas.

“Sigade keskel tööd tehes puhkab vaim väga hästi,” kinnitas Õunpuu.