SAAB OTSE POODI: Üks esimesi üle silla sõitjaid oli Nasva elanik Endel Heinmets, kelle jaoks on nüüd möödanik neli kuud kestnud olukord, et poodi minekuks tuli teha kolmekilomeetrine ring.
Foto: Egon Ligi
Pärast nelja kuu pikkust teeremonti avati eile pärastlõunal taas liikluseks uuenenud ja kõvasti muutunud Nasva sild.
“Ei, kurat, see on ikka kena värk. Tõesti kena värk,” tõdes eile oma šokolaadikarva Žigulis silla jõepoolses otsas kümneid minuteid keelumärgi eemaldamist oodanud Nasva elanik Endel Heinmets. Tema tähistas silla avamist niimoodi, et sõitis üle silla, keeras auto ringi ja sõitis siis veel ühe korra üle silla. Silla avamine tähendab nii talle kui ka teistele Nasvalt läbisõitjatele, et kolmekilomeetrise ringi tegemine ajutise silla tõttu on nüüdsest möödanik.
Jõuti täpselt
Olgugi et eile hommikul oli silla ühele teepoolele viimane teekatte kiht veel panemata, pidas maanteeameti Lääne regiooni peaspetsialist Toomas Magus sõna ja esimene auto sõitis üle silla eile kell 17.15. Oli ju Magus varem Saarte Hääle kaudu lootust andnud, et septembri lõpuks on sild avatud.
Enne keelumärkide eemaldamist käis teekatte piisavat jahtumist tuvastamas tööde järelevaataja Aleksander Kollo, kes ütles, et tema mõõdetud 26-kraadine soojus tähendab, et teekate kannatab sõitmist küll. Kollo rääkis, et spetsiaalset silla kandevõime kontrolli ei tehtud, kuid tee-ehitajate rasketehnika on sillal käinud ning kümnete tonnide raskusele koormale on sild kenasti vastu pidanud.
Sel nädalal on Nasval aga veel kaks silda. Toomas Magus ütles, et igaks juhuks jääb lähipäevadel avatuks ka ajutine sild. Siis saavad ka harjumusest vana silla peale sõitjad sõidetud. Seda, et harjumuse jõud on suur, oli näha ka eile, kui uus sild oli juba avatud, kuid mitu autot keeras enne silda mere poole, et siis mõne aja pärast taas maanteele tulla. Esimesed üle silla sõitjad, kelle silmist peegeldus ilmselge rahulolu, said Magusa käest ka väikese meene.
Aleksander Kollo ütles, et päeval oli üle silla lastud Sõrve poolt tulnud kiirabi, see olevat siis esimene sillaületaja olnud. Endel Heinmets tunnistas aga, et tegelikult sõitis ta töömeeste loal üle silla juba paar päeva varem. Poodi.
Rattaga sillale sõitnud Nasva elanikul Vello-Valdur Ristainil jätkus silla kohta vaid kiidusõnu. “Kuldaväärt asi on see nüüd küll,” arvas ta ja rääkis, et elupõlise Nasva elanikuna on ta neid sildasid näinud siin igasuguseid. “Peakat” on ta sillalt hüpanud juba siis, kui enamik autoga üle silla sõitvaid inimesi polnud veel sündinudki.
Suur teeremont ja sillaehitus Ristaini sõnul tema igapäevast elu ei seganud. “Käisin üle jalakäijate silla (see oli õige silla koha peal – toim), lapsed sõitsid autoga ringi, nad juba harjund ka,” sõnas silla rattaga ära katsetanud mees.
Alevik sai ilusamaks
Nasva alevik on teeremondiga Ristaini sõnul kindlasti ilusamaks saanud. Siiski oli tal mõne asja suhtes ka kahtlusi. Näiteks kuidas hakkab toimuma lumelükkamine ja kuidas aleviku keskel teeääres parkimine. “Aga projekt oli selline ja eks elu näita, mis saama hakkab,” ei olnud ta ülemäära kriitiline.
Toomas Magus märkis, et nüüd tuleb Nasval panna veel veidi asfalti, paigaldada valgustus ja liiklusmärgid. Sillal on puudu veel käsipuud ja ujumist keelavad märgid. 15. oktoobriks peaks Nasva tee-ehitus lõppenud olema ja Magus avaldas lootust, et 21. oktoobril saab kogu töö ametlikult ka vastu võtta.
Üks esimesi üle silla sõitjaid Endel Heinmets mõtles aga veelgi kaugemale ette. “Mõtle, kui talvel on puud härmas ja tuled kõik põlevad, siis võib see küll ilus olla,” ütles oma Žiguli roolis silda ületanud mees.
Sild on palju õhem
Ametlikult on Nasva sild mikrovaiadele rajatud terasest peatalade ja raudbetoonist tekiplaadiga üheavaline raamsild. Silla avapikkus on 19 m ja silla pikkus 19,8 meetrit. Silla kergliiklustee on 3,25 meetrit lai, sõidutee 7 meetrit lai ja kõnnitee 1,75 meetrit lai. Kergliiklustee on sõiduteest eraldatud 0,5-meetrise ohutusribaga ja kõnnitee 0,25-meetrise ohutusribaga. Silla kogulaius on 13,65 meetrit.
Aleksander Kollo tõi võrdluseks ka vana silla näitajad. Vana sild oli 57 cm kõrgem ja sillaava 18 cm madalam. Seega on sild 75 sentimeetrit õhemaks läinud. Laiust on sild juurde saanud 2 meetrit.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
omme söidan ma tankiga üle sis kaeme mes värk om
Sama kitsas kui enne, noh pole hullu, aga ennem vist mahtusid paadid kenasti kõik läbi, kuidas nüüd? Autojuhil pole olulist vahet, et sild sutsu madalam on. Alumise korruse sõitjatele pole vist mõeldud?
küll kitsas pole, kas mitte reaalselt laiemgi kui enne…
Sild on madalam, aga alt kõrgem, paatidel justnimelt rohkem ruumi.
Tore, et valmis.
miks kyll esimene sillayletaja kutsus kuradit.jatnud see tegemata,inimene.
Mina sõitsin liinibussiga mõni minut hiljem üle silla. Siiski on asi mitte see. Tee tundub kitsas ja mõneti ka ülepakutud. Eks näe, mis edasi saab.
Anna MInna
EIP
ETEE
Kas kommijad artiklit üldse ei loe,enne kui kirjutama hakkavad?
Seal uuel teel hakkab talvel nalja saama – pidage mu sõnu meeles!
kui mina tulin reedel jalgsi üle silla koju, siis sõitis juba üks auto üle uue silla,
Nagu öeldud, sild on madalam, aga õhem. Ruumi allkorrusel küll.
Sõitsime eile ka üle, nii ekskursiooni korras, meile meeldis küll. Peaasi, et ei pea valgusfoori taga passima. :D
Ja kitsam ta küll ei ole kui enne, minu silmamõõdu järgi.
Mina tuntud meresõitjana arvan, et see sild minu kuunarile jääb madalaks. Vanasti võisin selle silla alt julgelt läbi seilata, aga nüüd, kurask küll, pean veidi maste madalamaks saagima. Oh häda ja viletsust. Ma ei saagi enam oma lodjaga teisele poole silda armukese juurde seilata.
Nasva tee on tunduvalt kitsam, kui ennem. Sõida nagu nukuteel. Jääb mõistetamatuks, miks peab Nasval olema jalakäia teed mõlemal pool. ûhel pool lai (jalgratturitele, uisutajatele) + jalakäiatele ning teisel pool veel jalakäiatele! Kumba läbib küla rohkem: jalakäiaid või autosid.
sõitsin sõrve poole ja minu ees oli trobikond autosi, kõik keerasid automaatselt nasva poe juures vasakule, märkamata märke. sild oli ju avatud…
kaasliiklejad- märgake märke!
NEILE IDIOOTIDELE KES LOODEVAHE TEE PIMEDALAJAL HELKURITEGA KOONUSEID ÜMBERPAIGUTASID, TE SAATE OMA KARISTUSE…
sild ise on laiem jalakäija tee võrra, sõidutee on sama kitsas v mõni sent laiem. Aga see, hea, et jalakäijatel seal sillal nüüd ruumi, enne tuli vaadata, et kandasid maha ei sõidaks jalakäijal. ja metsik kõrge äär oli ka sillal mis oli jalakäijatele mõeldud
Eks ikka jalakäijaid jätkub, nüüd, kus nad ei karda, et neile otsa sõidetakse.
Sellist virisemist ei kohta küll iga päev, tubli andke tuld, kindlasti leiate veel mõne muhu ja lohu ja siis on tööd nädalaks
“…šokolaadikarva Žigulis silla jõepoolses otsas kümneid minuteid keelumärgi eemaldamist oodanud Nasva elanik…” kirjutab ajakirjanik.
Et silla ühes otsas on jõgi. Mis seal teises otsas siis on? Pole ise kohal käinud, aga oma lihtsameelsuses arvasin, et sild on üle jõe…
Tiina, teisel pool silda on Ülejõe poolnee ots.
Nii lihte ongi asi Nasva tänavanimedega.
Küll neid vingujaid ja muid asjatundjaid on meil lausa lookas. Tee on laiem, jalameestele ohutu, sama jalgratastele – no mis sa hing veel ihkad. Seda enam, et kiirus on asulas ainult 50km/h. Tee on igati tänapäevane, kus on mõeldud kõigile liiklejatele, mitte ainult autodele ja traktoritele. Tänapäeval lihtsalt enam ei ehitata nõkaaegses stiilis, kus tee peale sattus asfaldi suht vähe, küll aga ümbruskonna õuedele ja suvilate teedele jagus seda piisavalt. Kas see on parem kui meil oleks kaks korda laiem tee, kus autod üksinda laiutaksid. Tore oleks muidugi, kui need teeäärsed “sodipotid” suudaksid oma rämpsu kokku koristada, nõgesed ja ohakad ära niita, murust rääkimata. Mõne majapidamise aiatagune on ikka päris õudne.