Loomakaitsjad: Muhu valla “õigus tappa” on õigustühine (3)

Eesti loomakaitse selts peab õigustühiseks Muhu vallavolikogus heaks kiidetud koerte ja kasside pidamise eeskirja sätet, mille kohaselt võib inimest ründava looma kohe tappa. Muhu vald lubab segast sõnastust muuta.

Loomakaitse seltsi juhatuse liikme Tania Selarti sõnul on Muhu vallavolikogus vastu võetud koerte ja kasside pidamise eeskirja säte, mille kohaselt võib “omaniku kontrolli alt väljunud ja inimest ründava looma tappa kohapeal”, liiga üldsõnaline ja seetõttu ka vastuolus loomakaitseseadusega. Tagajärjena võivad inimesed ületada enesekaitse piire. “Toome ühe näite,” selgitas Selart oma mõtet. “Teid ründab mõni väga väike loom. Muhu vallavolikogu otsuse kohaselt on teil õigus see loom lihtsalt kohe surmata.”

Eesti loomakaitseseaduses on aga selgesõnaliselt öeldud, et looma võib hukata enesekaitseks vaid juhul, kui looma rünnak ohustab inimese elu või tervist ja kui rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda.

“Muhu valla koerte ja kasside pidamise eeskirjas olev punkt ei näe ette, et looma ründe takistamiseks peaks eelkõige valima viisi, mis ei vii looma surmani, vaid ainult takistab teda inimest ründamast. Säärane nõue on aga selgesõnaliselt kirjas loomakaitseseaduses,” lausus Tania Selart.

Selguse mõttes soovitas Selart vallavolikogul praegune sõnastus oma eeskirjast välja võtta või soovi korral lisada määrusse sama sõnastus, mis on kirjas loomakaitseseaduses. Vastava märgukirja lubas Eesti loomakaitse selts saata ka Muhu valla võimudele. Sama mõtet jagas ka Heiki Valner Eesti loomakaitse liidust. Tema sõnul on Muhu vallavolikogu käitumine pehmelt öeldes veider.

“Kõiksugu juhtumid, kus inimene satub rünnaku ohvriks, olgu siis ründajaks kas teine inimene või loom, ja enesekaitse kasutamine on riiklike seadustega juba reguleeritud ja Muhu vallal ei ole vaja siin õigusakte vastu võtta,” ütles Valner. “Kui nad seda aga soovivad, konsulteerigu, me oleme alati valmis abistama, või palgaku endale uus jurist.”

Muhu vald muudab sõnastust
Eks jah, pisut krobeline see punkt on, ent mõte on kindlasti sama, mis loomakaitseseaduse paragrahvis 10 toodud. Valla eeskirjas toodud mõte ei olnud kindlasti mitte see, et iga koera rünnaku korral tuleb loom ilmtingimata hukata, vaid see on kõne all viimase lahendusena, kui kaalul on inimelu või inimese eluaegne vigastus, siis tuleb see äärmuslik samm ka teha.

Väärtõlgenduste vältimiseks on praegu kõige mõistlikum valla eeskirjas olev punkt sõnastada sarnaselt loomakaitseseaduse paragrahvis 10 sätestatuga. Vastav eelnõu läheb komisjoni ja vallavalitsuse kaudu volikogu järgmisele istungile.

Loomulikult peavad igasugu seadused ja eeskirjad olema korrektsed ja täpsed ning need ei tohiks olla mitmeti tõlgendatavad. Kuid nii nagu ka valla eeskirjas toodu põhjal ei hakkaks keegi koera hukkamiseks vajalikke vahendeid kaasas kandma, nii ei kanna keegi kaasas ka loomakaitseseadust, valla eeskirja vms, et talitada ohuolukorras selle järgi.

Print Friendly, PDF & Email