Täna tähistame taas ülemaailmset eakate päeva. Meenub, et mõni aasta tagasi küsisin ühel üritusel Lümandas, kus oli koos 346 eakat, et kui palju on neil lapsi, lapselapsi jne. Selgus, et neil oli kokku 3640 järglast.
See on omaette näitaja nende eakate väärtusest ja panusest riigile. Kasvatasid nad ju oma lapsed üles siis, kui ei olnud ematoetusi, lasteaiakohti jne. Hoolimata sellest kasvasid lastest tublid inimesed, kes on nüüd ise vanaemad ja -isad.
Tegus elu
Eesti riik saab olla täiejõuline ja arenguvõimeline vaid siis, kui igaüks tunneb end siin koduselt ja tahab ühiskonna elus kaasa lüüa. Kahju, et meie ühiskonnas ei osata kasutada eakate praktilisi teadmisi – oskusi, mis neil on. Kes siis veel elu paremini tunneb kui mitte eakas inimene, kes on üle elanud mitu riigikorda.
Enese- ja üksteise abistamine, isetegemine, iseolemine, isekorraldamine – see on ju huvitav ja vahva! Siis pole karta, et mured imevad olevikus jõu. Elu areneb seal, kus on eestvedajaid, neid, kes oma energiat üldsuse huvides laiali laotavad. Elu mõte on üksteisele abi pakkuda, kui vaja.
Kuressaare linna pensionäride ühenduse (KLPÜ) tegevuse eesmärk on vanurite ühendamine ja eakate elukvaliteedi parandamine ühistegevuse kaudu. Ühenduse tegevus toimub vabatahtliku töö alusel. Pensionäride ühenduse tulud tulevad projektide kaudu, linnavalitsuselt, liikmemaksudest, omaosalusest.
Lõppenud aruandeaastal rahastati meie tegevust 35% vähem kui eelmisel aastal. Samas hõlmas meie tegevus 1450 inimest, kes olid aktiivselt seotud ürituste korraldamisega – loengud, matkad, ekskursioonid nii Saaremaal kui ka mujal Eestis ja erinevatel saartel.
Kõik on laabunud väga hästi. Eesti kaardil on vähe kohti, kus me pole käinud. Gruppides on olnud inimesi, kes elu jooksul esimest korda “oma Eestimaa ilu naudivad”. Neil päevadel ei kurdeta oma tervise üle, vaid küsitakse, kuhu ja millal me järgmine kord lähme.
Aktiivselt tegutsevad lauljad, rahvatantsijad, tervisevõimlejad, line-tantsu ja kõhutantsuringides osalejad. Töötab käsitööring, mis kannab edasi eesti pärimuskultuuri. Puudust tunneme aga linnas kohast, kus saaks aastas 2–3 korda ühisüritusi läbi viia. Katus ei ole veel lahendus, ka ruumis sees peab midagi olema. Selle jaoks pensionäridel raha ei ole. Kõikjal aetakse äri, isegi pensionäride päevakeskuses.
Tulevikuplaanid
Raskustest hoolimata tegutseb KLPÜ edasi. Järgmisel aastal jätkuvad:
1) mitmeosalised loengusarjad Aive Luigela “Tervise kokaraamatu” põhjal;
2) ravimtaimede tundmaõppimine ja kasutamine;
3) pärimuslike oskuste edasiandmine tulevastele põlvedele vastavasisulise voldiku või DVD väljatöötamise näol;
4) vabatahtlikel alustel terviseuuringute läbiviimine, vererõhu mõõtmine, massaaž jne.
10. detsembril toimub Kuressaare kultuurikeskuses jõululaat. Seega näpud tööle!
Helga Nurmekann
Kuressaare linna pensionäride ühenduse esinaine
Maailmas on korraga selliseid asju, mis on ja samal ajal ei ole ka. Täpselt nii on lugu ülemaailmse eakate päevaga.
Ääri-veeri püüdsin naabritüdrukult uurida, kuidas nende peres eakate päeva tähistatakse, aga neidis jäi mulle tõllaratastest suuremate silmadega otsa vaatama ja küsis imestunult: “Mis päev SEE veel on?”
Kalendrist kadunud päev
Tõin lagedale mitu kalendrit, et näpp 1. oktoobri peale panna, kuid kalendritest ma kahjuks sellist päeva ei leidnud. Nüüd oli minu käes kord imestada ja mõelda, kuhu see päev siis kadunud on? Lapsepõlvest mäletan lugu saianaise saladuslikust kadumisest läbi lukuaugu, aga ei oska arvata, kuidas siis tänapäeva võrratult kaunitest kalendritest võib midagi nii märkamatult kaduda?
Hästi – vaba Eesti kalendrites seda päeva küll ei ole, aga ülemaailmselt on ta olemas ja seda tähistatakse suure lugupidamisega. Eakad on visalt ja kaua läbinud üliraskeid aegu, on andnud hindamatu panuse oma isamaa oodatud vabaduse heaks ja nende tänapäevane panus algab lapselaste hoidmisest kuni riigitööni välja. Ütlematagi on selge, et see väärib nooremate põlvkondade poolt nii austust kui tunnustust!
Seda päeva tähistatakse ka tänases Eestis ja just selliselt, kui väärikaks keegi eakaid inimesi peab. Viibisin 2004. aastal Estonia kontserdisaalis eakate päeva pidulikul kontserdil ja kuigi sellest on hulk aastaid möödas, elavad muljed tänaseni kõige sügavamas südamesopis rõõmsalt edasi.
Kontsert algas sõnavõtuga: “Siin saalis on küpsus, tarkus, lugupidamine, elukogemus…” Kõlas Eesti hümn ja kõne pidas Eesti president. Tervitussõnad lausus Eesti pensionäride ühenduse esimees. Esinesid teaduste akadeemia meeskoor, Hortus Musicus, ETV tütarlastekoor. Nii suurejoonelist aastatetagust lugupidamist ei suuda eakad unustada ja selline südamlikkus aitab eluga edasi minna.
Otse loomulikult on ka teistsuguseid näiteid, millest ei tohiks alandlikult vaikides mööda minna. Võib aimata, mida tunneb 80-aastase juubilari süda, kui asutuse juhataja peatub poolel trepil ja hüüab üle saali köögi poole: “Naised, andke talle üks sai ja tass kohvi, tal on täna 80. sünnipäev!” Aga kuhu jäi väike lilleoksake või südamest tulev soe sõna?
Mureks on raha
Niisiis, rõõm ja mure on ilmselt käsikäes käivad kaksikvennad. Rohkem kisub rõõmu poole Kuressaare päevakeskuses üks tuba, kus tegutseb Kuressaare pensionäride ühendus, sest sealt leiab naeratavad näod ja avatud südamed, mida eakad nii väga vajavad.
Sinna tuppa need eakad lakkamatult trügivad nii oma rõõmude kui ka muredega. Selles toas toimuvad üritused, mis on igati harivad ja teadmisterohked. On küll kohutav ruumipuudus, aga ütleb ju vanasõnagi, et häid lambaid mahub ühte lauta palju.
Ääretult nigel ja südamepõhjani nördima panev on rahastamisprobleem. Kas siis tõesti on eakate tegevuse rahastamiseks kõikvõimalike rahakottide rauad suletud? Siin peaks olema üks tõsine mõtlemiskoht ja kui nii mõnigi võtmeisik on tõsiselt kõrvatagust süganud, siis võib juhtuda imede ime…
Tänavusel eakate päeval toimub pensionäride ühenduse korraldatud konverents Meri spaa saalis. Konverents on pühendatud eakate tervisele ja seal jagatakse veel muudki vajalikku teavet.
Ilusat teaberohket päeva kõigile eakatele! Eriti pensionäride ühendusele, kus ennastsalgavalt organiseeritakse kõikvõimalikke üritusi ja ekskursioone. Ka nooremale põlvkonnale kõike head, teguderohket ja ilusat aega tuleviku eakatena ning sõbralikku suhtumist praegustesse eakatesse!
Heili Saar
pensionär
Tahaks väga näha eakate inimeste kõhutantsu.
Oi kui kole, kes küll niisugune juht on , kes asutuse äriks on muutnud ja lillegi ei raatsi kinkida?
see on meie tiia……………..