Tänavune suvi oli turisminduses mõnevõrra parem kui eelmine

Soe päike, kadakad, meri ja muhedad saarlased meelitasid lõppenud suvel Saaremaale hulganisti külalisi. Praegu on just sobiv aeg teha läbisaanud suvest väike kokkuvõte.

Rahvusvahelise turismi kasv Ida-Euroopas oli Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel 2011. aasta esimesel poolaastal 9%. “Jätkuv kasv turisminõudluses annab turismimajandusele tuge ja kindlustab otsust pidada turismimajandust riikliku poliitika prioriteediks,” ütleb Maailma Turismiorganisatsiooni peasekretär Taleb Rifai.

Kui vaatame statistikaameti avaldatud arve, kui palju majutati Saaremaal inimesi juunis-juulis, jääme oma +10-protsendilise tõusuga ilusasti Euroopa keskmisele tasemele. Kui kogu Eestis oli keskmine kasv samal perioodil suisa 13%, siis Lääne-Eestis on Saaremaa majutatud külaliste hulga 10-portsendilise kasvuga liidrite seas (Pärnumaa 10%, Läänemaa 2%, Hiiumaa –10%).

Kuigi võiks eeldada, et igal eestlasel on olemas “kodustatud saarlane”, kelle juures suvel ööbida, siis ometigi ööbis Saaremaa tasulistes majutusasutustes kõige enam just eestlasi. Nende osas oli juurdekasv võrreldes eelmise aastaga 9%.

Nagu linnapildistki suvel järeldada võib, on kõige sagedasemad väliskülalised endiselt soomlased. Sel suvel ööbis neid siin umbes 5% rohkem kui mullu. Pingerea teisel kohal on lõunanaabrid lätlased. Ka neid käis suve jooksul Saaremaal umbes 5% enam.

Leedukad ruulivad

Suisa müstilise kasvu on aga läbi teinud üldkokkuvõttes neljandaks jäänud leedulased. Majutatud Leedu turistide arv kasvas sel suvel Saaremaal 30% ringis. Samas näitasid Baltikumi turud Kuressaare turismiinfokeskuses (TIK) pigem langustendentsi. Kuna majanduslangus tabas teadupärast Lätit-Leedut veel rängemalt kui Eestit, on just nende sihtturgude taastumise üle vahest kõige enam põhjust rõõmustada. Nendele riikidele on suured lootused pandud ka järgmiseks suveks, kui peaks taas käivituma Ventspilsi–Saaremaa laevaliin. Just lähinaabrid on need, kes olid ka sel aastal TIK-is pea igapäevased külalised küsimusega, millal väljub järgmine Ventspilsi laev?

Suure kasvu on läbi teinud ka pingereas enne leedulasi kolmandal kohal olev sakslaste arv. Neidki käis meil sel suvel pea 30% rohkem kui aasta varem. TIK-is käis sakslasi poole rohkem kui mullu. EAS Turismiarenduskeskus toob sakslaste arvu regionaalsete muutuste peamise põhjusena välja sihtkoha ja selle ettevõtjate aktiivse panustamise antud sihtturgu ehk siis kevadel toimunud messid ja ettevõtete aktiivse müügitöö Saksamaa turul.

Tõenäoliselt on turundustöö (või pigem selle puudumine) ka rootslaste arvu muutumise taga. Sedapuhku oli muudatus aga miinusmärgiga. Eelmisel aastal, kui enamik sihtturge näitas veel pigem langustendentsi, kasvas majutatud rootslaste arv Saaremaal ligi 20%. Suuresti kanti see eelmise aasta kevadel MTÜ Saarte Turismiarenduskeskus poolt Stockholmis läbiviidud ulatusliku reklaamikampaania arvele. Seega võib eeldada, et kuna sel kevadel Saaremaa Rootsis aktiivset reklaami ei teinud, on kahanenud ka külastajate arv.

Kasvavat trendi näitab meie suur idanaabrite turg (+9%). Selle kasvu peamiseks põhjuseks on ilmselt Venemaa elanike välisreiside üldine tugev kasvutrend. Samas ei saa ka alahinnata Venemaal sel aastal tehtud aktiivset müügitööd. Esmakordselt oli Saaremaa eelmisel hooajal esindatud Peterburi suurimal turismimessil Inwetex. Lisaks on tehtud aktiivset piirkonna tutvustust mitmesugustel saatkondades toimunud üritustel.

Tasahilju paremuse poole

Kuna teadupärast on olemas väike vale, suur vale ja statistika, siis küsisime tagasisidet möödunud suve kohta ka kohalikelt majutusettevõtjatelt. Suures osas kinnitasid nad kui ühest suust statistikaameti andmeid: see suvi oli parem kui eelmine. Tõsi ta on, et juuli keskpaigas oli hotellitoa leidmine Kuressaares üsna keeruline. Olenemata sellest, et kahekohaline tuba spaahotellis maksis müstilisena näiva summa 100 euro ringis, olid kõik toad täis.

Suurenenud klientide arvu kinnitas ka enamik Kuressaarest väljaspool asuvaid väiksemaid majutusasutusi. Oli neidki, kes ütlesid, et tegu oli ettevõtte seni parima aastaga. Küll aga kurtsid ettevõtted tegevuskulude suurenemise ja üldise hinnatõusu üle. See sööb ära ka klientide arvu kasvust tingitud suurema käibe. Seega jäävad ettevõtlustulud vaatamata nõudluse suurenemisele eelmise aasta tasemele.

Samas tuleb õnnelik olla, et keerulisemad aastad hakkavad seljataha jääma. Kuigi olukord Euroopa majanduses on endiselt ebastabiilne, liiguvad asjad tasahilju paremuse poole. Töötus väheneb ja rahva üldine majanduslik olukord on paranenud, võimaldades taas veidike enam reisimist.

Kuressaare TIK omalt poolt tänab kõiki Saaremaa turismiettevõtjaid meeldiva koostöö eest möödunud suvel. Nüüd sammume juba vastu eelseisvale turundustöö hooajale. Et saaksime ka järgmisel aastal rääkida turistide arvu suurenemisest, anname omalt poolt panuse Saare maakonna reklaamimisse erinevatel turismimessidel.

Kristina Mägi
Kuressaare turismiinfokeskus

Print Friendly, PDF & Email