Mida kirjutada ristile? (58)

Mida kirjutada ristile?

MÄLESTUSRIST: Vaidlusaluse kirjaplaadiga rist.
Foto: Egon Ligi

Eelmise reede Saarte Hääles ilmus uudis “Sõna “kommunistlik” mälestusristile ei tule”. Jutt käis ristist, mis paigaldati samal päeval Kudjape kalmistule 1941. aastal Kuressaare lossihoovis mõrvatute mälestuseks.

Risti pühitsemisel valas n-ö õli tulle apostlik-õigeusu kiriku preester isa Andreas, kes teatas, et tema sellist mälestusplaati ei õnnista. Palusime kommentaari Bruno Paolt, kelle vend Viktor samuti 70 aastat tagasi lossihoovis hukati ja kelle sõna võeti ka arvesse mälestusristi plaadi teksti sõnastamisel.

Toimetus


Ladina rist on sümbol. Ristis on usku ja väge. Rist ise räägib rohkem kui sellele kirjutatud tekst. Ajalooraamatut pole siiski võimalik risti plaadile kopeerida. Risti lihtsus ja teksti lakoonilisus on kultuuri tava ja mõõt. Tüsedast tammest rist kestab 150 aastat. Sama igavene ja ajalikult mõistetav peaks olema ka sellele pandud tekst.

Meile kõigile tuntud ristile Kolgatal paigutati ristilöödu pea kohale tahvel tekstiga, mis koosnes neljast tähest “INRI”, tollal Rooma riigis kasutusel olnud ametlikus ladina keeles tähendas see lühend Jesus Nazarenus, Rex Judaeorum – Jeesus Naatsaretist, juutide kuningas. Ei ühtegi sõna Pontius Pilatusest, kelle käsul Jeesus risti löödi. Sellest räägib Piiblis Johannese evangeelium.

Avalikus elus on meil teabevaraks ajalooraamatud, alles hoitud ajalehed ja muuseumid, kus minevikust on esile tõstetud ka vägivald hukkamiste ja massimõrvadega ning nimetatud kuritöö kordasaatjaid õigete nimedega.

Muuseumi väljapanekus on kõik öeldud

Tahan siinkohal kiita Saaremaa muuseumi eesotsas Endel Püüaga, kes on suutnud peale Kuressaare 1941. aasta septembrikuu massimõrva ohvritele pühendatud mälestusmüüri tänavu korraldada ka mõrvatute esialgse matmiskoha eksponeerimise linnuse lõunanurga kaitsetornis.

Selles väljapanekus on toimunu kohta kõik öeldud. Näeme fotosid, nimesid, tekste massimõrva oma suva järgi kordasaatnuist ja nende ohvritest. Põrandasse on tehtud klaasiga kaetud ava, kust avaneb vaade kivirusudele, mille vahelt hukatute laibad välja kaevati. Ukseava kohal on alles hirmuteo katmiseks sooritatud lõhkamise jäljed – see kõik on ülimalt ja selgelt mõjuv tunnetuskeskkond. Olin seal seistes sõnatu. Sealt põranda alt leiti ka minu piinatud venna surnukeha. Seitsekümmend aastat tagasi.

Olin toona kümneaastane. Ühishauda Kudjapel, kuhu minu venna põrm koos teiste ohvritega sängitati, kutsuti sel ajal bolševikkude veretöö kisendavaks kalmuks. Bolševikud ehk enamlased täitsid ülesannet, mis pidi viima proletariaadi diktatuuri kommunismi võidule. Viimane mõiste oli ebakonkreetselt ähmane.

Ühishauale oli algselt püstitatud keskne rist. Nõukaajal see kadus vaikselt. Nüüd otsustas Kuressaare linnavalitsus hauale taas risti panna. Ristile paigutatava tahvli teksti jaoks laekus kolm varianti. Esimene Saaremaa muuseumilt, selles seisid lause lõpus sõnad “kommunistliku massimõrva ohvrid”. Kolmandas variandis sõna “kommunistliku” puudus. Minult küsiti arvamust. Eelistasin kolmandat varianti. Miks?

Vastan linnakodaniku tasandilt. Kudjape kalmistu on avalik, püha surnute rahupaik. Eesti kultuuriruumi vanade tavade kohaselt käiakse kalmistul vaikselt, ei lärmata ega pruugita suud kodanike erimeelsuste üle. Me kõik oleme surelikud.

Miks jäi ristilt ära sõna “kommunistlik”?

Neil päevil, mil meenutasime 1941. aasta Kuressaare massimõrva 70. leinapäeva, tuli Venemaalt selgust meie lähinaabri poliitilisest suundumusest ja juhtkonna muudatustest. Seal jätkatakse tuleval aastal ettearvamatut, karmikäelisemat juhtimist.

Arvan, et mõned meie poliitikud teevad õigesti, kui kaaluvad, kuidas Putiniga tasakaalus püsida. Tema isa partisanitegevuse Luuga jõe taga reetsid sõja ajal eestlased ja sakslased tulistasid mehe invaliidiks. Suur Isamaasõda on Venemaa valitsejaile pühadus, mille dogmasid ei tohtivat torkida. Kuressaares 1941. aastal toime pandud massimõrv jääb aga selle pühaduse piiridesse. Pealegi on riigiduumas kõnetooli õigusega ka tähelepandav arv kommuniste.

Me teame, mida tõi meie majandusele kaasa Tõnismäe sõjahaua likvideerimine pronksiööl. Võimalik, et mõni liigne sõna avalikult kõrguval puuristil saab lähitulevikus ettekäändeks Kuressaarest Venemaale veetavatele kaupadele tõkkepuu ettelaskmiseks.

Karu käpp on tugev ja küüned teravad. Mõnikord peab loobuma suurustlemisest ja enne ütlemist ka mõtlema.

Bruno Pao
hukatu vend

Print Friendly, PDF & Email