Ülar Tänak: Kärla ühistul on tänavu aegade parim silo

Ülar Tänak: Kärla ühistul on tänavu aegade parim silo

Ülar Tänaku hinnangul saab Saaremaal piima toota päris korralikult, aga mandril on siiski teatud eelised.
Autor: EGON LIGI

2008. aastal Saaremaa aasta põllumeheks valitud Kärla põllumajandusühistu juht Ülar Tänak on viimastel aastatel kulutanud palju energiat ettevõtte pinnalhoidmiseks ülemaailmse majandussurutise tingimustes.

Tänak räägib, et 2009. aastal algas piimandussektori jaoks keeruline aeg, investeeringud vähenesid ja kõik kulud tuli kriitilise pilguga üle vaadata. “Teatud kulusid me vähendasime, kuid samas tegime ka lisakulutusi, võtsime juurde töötajaid ja läksime üle kolmekordsele lüpsile, et saada rohkem toodangut,” meenutab Tänak end praeguseks igati õigustanud uuendust. Kokkuvõttes sai ettevõte mõõnaaastatel hästi hakkama ning ükski arve tähtajaks tasumata ei jäänud.

Samas pole piimatootjate olukord väga roosiline praegugi, piimahind on küll tõusnud, aga tõusnud on ka kõigi sisendite – teravili, kütus, elekter – hinnad.

Uued siloaugud annavad aegade parima silo

Väga õnnestunud ja oluliseks investeeringuks loeb Ülar Tänak sel kevadel valminud siloauke, mille tulemusel paranes esimese niite silo kvaliteet silmnähtavalt. Mitte kunagi varem pole Kärla piimafarmil olnud nii hea kvaliteediga silo kui sel aastal, rõhutab Tänak. Kui varem oli majandil mitu siloauku ja kvaliteet sõltuvalt silohoidlast erinev, siis nüüd valmib silo ühes kohas ja täpselt sellistes tingimustes, nagu ette nähtud.

Ka silotegemise aeg on lühenenud, sel aastal tehti esimesest niitest silo 12 päeva, seni oli selleks kulunud 20 päeva. Uutele siloaukudele lisaks muretses ettevõte uue niiduki ja vaaluri, masinaparki on täiendatud ka kahe traktoriga.

Piima lüpsavad Kärla farmi lehmad praegu korralikult, lehma kohta saadakse keskmiselt 28,5–29 kilogrammi päevas. Eelmisel aastal oli Kärla ühistu keskmine toodang lehma kohta 9000 kg ja toodang kasvab. “Mõistagi võiks loomad lüpsta veel rohkem, kuid siin tuleb leida kompromiss looma tervise ja toodangu vahel,” leiab Tänak “Hästi oluline on see, et loom oleks pikalt karjas ja kui loom on pikalt karjas, siis arvatavasti ei saa ka toodang väga kõrge olla.”

Tänaku sõnul liiguvad Eesti piimatootjad selles suunas, et looma eluiga pikeneks, ja selle eesmärgi saavutamiseks on ka Kärla ühistu vähendanud jõusööda osakaalu. “Lehm ei ole ikkagi siga, need on kaks erinevat looma,” põhjendab ta.

Kõrge toodang saab alguse korralikest rohumaadest ja silo kui põhisööda kvaliteedist. Kui põhisööt on hea, tuleb korralik toodang ka vähese jõusöödaga, juhtub aga põhisööt olema kehv, tuleb puudujääk kompenseerida jõusöödaga. “Mulle on nii oluline minna tegema silo õigel ajal, sest iga päev hilinemist tähendab kõvasti rohkem jõusööta, et saada sama palju piima.”

Kärla farmi tootmisprotsessi kaasatud uuendustest toob Tänak esile veel ultraheliuuringud loomade tiinestumise tuvastamiseks ja suguselekteeritud sperma kasutamise. Mõlema uuenduse eesmärk on parandada loomade tiinestumist, mis on piimatootmise juures väga oluline näitaja.

Kärla ühistu koostab igal aastal eelarve

Vaatamata sellele, et Kärla ühistu kuulub Eestis ja Loode-Venemaal tegutseva Trigon Agri koosseisu, peab ettevõte ennast siin ise ära majandama ning välismaa omanikud Kärla piimatootja igapäevaellu ei sekku.

Ülar Tänaku sõnul väärib Kärla ühistu puhul äramärkimist, et ettevõttel on oma eelarve, mis on Eesti põllumajandustootjate puhul üsna haruldane nähtus. “Etteplaneerimine annab selle, et ma ei jookse oma asjadega miinusesse,” selgitab Tänak.

Just praegu ongi Kärla ühistu juhil käsil 2012. aasta eelarve koostamine, mis erinevate majandus- ja toodangunäitajate kõrval sisaldab ka näiteks tiinestuvate loomade ja sündivate vasikate prognoosi. Eelarve sisaldab ka piimahinna prognoosi, kuid selle arvu jätab Tänak enda teada. Eelarve koostamine annab juba varakult ülevaate investeerimisvõimekusest ja sisaldab kavandatavate investeeringute loetelu.

Tootmise laiendamine on võimalik

2005. aasta lõpul sai Kärla piimatootjal valmis suur ja moodne karussell-lüpsiplatsiga vabapidamislaut 500 lehmale. Farmihoone on ehitatud sellise lahendusega, et selle kõrvale saab ehitada veel ühe lauda. Millal uus laut ehitatakse, ei oska Tänak täna öelda, kuid loodab, et millelgi see siiski juhtub.

Rohumaade poolest võiks ettevõte laieneda ja söödaprobleemi ei teki. Just praegu käib Kärlal rohumaade uuendamine, sest uus rohumaa annab saaki mitu korda rohkem. Oma piiri seab tootmise laiendamisele ka tõsiasi, et karja suurenemisel tuleb juurde osta ka söödavarumise seadmeid-masinaid.

Ülar Tänaku hinnangul saab Saaremaal piima toota päris korralikult, aga mandril on siiski teatud eelised. “Ostan sööta kallimalt sisse kui Mandri-Eesti tootjad seda saavad, kuid samas kipub olema nii, et oma piima müün odavamalt ära kui mandril,” räägib Tänak, kelle sõnul jääb selliste “kääride” tõttu igal aastal üks korralik traktor saamata.

Print Friendly, PDF & Email