Sepad on täiustamas oma vorstitootmise tingimusi

Mullu Saare maakonna aasta põllumehe tiitli endale napsanud Andrus ja Lea Sepp Metsa Johani talust oma tegemistega kiitlema ei kipu. Kinnitavad hoopis, et elavad tasakesi omaette ning teevad vaid seda, mis parasjagu tegemist nõuab.

Suuri saavutusi neil enda sõnul ka pole. Mis siis, et kohe-kohe on valmimas renoveeritav laut ning käsil on vorstitootmise täiustamine. “Elame siin vaikselt. Vaikelu on meil,” muigab Andrus Sepp. “Oma nahast välja hüpanud ei ole tõesti. Oleme jäänud iseendaks ja toimetanud siin vaikselt, mis parasjagu vaja,” jääb ka perenaine Lea Sepp saavutustest rääkides sama tagasihoidlikuks kui peremees Andrus.

Hetkel ongi Seppadel käsil lauda ehitus ja Andrus Sepp ei luba seda kindlasti mitte uueks laudaks nimetada. See on rohkem rekonstrueerimine. See nn uus laut peaks kõige muu kõrvalt valmis saama hiljemalt kuu aja pärast ning tegemist ei ole seejuures mitte mingi projektide toel tehtu, vaid täiesti oma säästude eest ehitatud laudaga, kinnitavad mõlemad. “Laiendame ja varsti hakkame tegema ka vorsti pakendamise ja hoiustamise ruume,” valgustab Andrus ajakirjandust vorstitootmise koha pealt ning Lea lisab, et kevadeks peaks just see nn vorstiosakond neil kõigi eelduste kohaselt valmis saama. “Asi susiseb,” kinnitab perenaine. Lisaks on aasta jooksul Margus Männikult mõned veised juurde ostetud ning Saksamaalt uus pull toodud. “Tegus aasta on olnud, oleme ju talupidajad,” lisab ta muiates.

Üks suurem asi, millele keskendutakse, ongi vorstitegu. “Müüme vaikselt vorsti edasi, teeme tooteid – see on see meie plaan tootmise poole pealt. Leida mingi väljund,” avaldab Andrus Sepp siiski, millele nende majapidamises rohkem keskendutakse. Hetkel on Metsa Johani talu vorstitooteid võimalik osta Kiratsi talupoest. Kui Seppadel aga see nende nn vorstiosakond valmis saab, loodavad nad müüma hakata ka oma kodu juures kohapeal. “Kui me omal selle pakendamise ja säilitamise ruumi valmis saame, saame siin ka müüa,” arvab Andrus Sepp.

Praegu seisabki asi neil ses osas säilitamistingimuste puudumise taga. “Vorst peab säilima kahe kuni pluss kuue kraadi juures, aga kus ma seda siin praegu hoian? Oma väikses külmkapis hoian, aga on ju viisakas ja kena, kui saan ruumi, kuhu võõrad saavad tulla ostma. Siia tulebki müügipunkt, kus saan tõepoolest vorsti viisakalt müüa,” avaldab Lea. Üks osa Seppade vanast sigalast saabki seeläbi Andruse sõnul uue rakenduse. “Ning pinda on seal veel küll ja küll, mida arendada. Otsime ja mõtleme, mida veel teha,” lisab ta.

Muuhulgas tegid Sepad endale sel aastal esimest korda korraliku aiamaa. “Kartul sai just üles võetud, talvekartul on seega omast käest,” märgib Andrus Sepp. Rajatud sai ka kasvuhoone. “Olemegi rohkem põllumeesteks hakanud,” nendib Andrus ja Lea lisab seepeale naerdes, et pigem rohkem potipõllumeesteks. Varem oli neil Andruse sõnul umbes taoline suhtumine, et oma aialapi pidamiseks pole lihtsalt kõige muu kõrvalt aega. “Me pole tahtnud ette võtta asju, kui meile tundub, et meil pole aega nendega põhjalikult tegeleda. Järelikult oskame oma elu nüüd natuke rohkem planeerida nii, et meil on aega kasvuhoonega tegeleda,” leiab ta.

Mis plaanid edasiseks on, Sepad väga avaldama ei kipu. Kinnitavad hoopis, et plaanida võib palju, kuid kõik ei pruugi teoks saada. Kindlasti kirjutatakse aga mõni projekt ja oodatakse projektidele vastuseid. Loomi juurde soetada ilmselt kavas ei ole. “Praegu on kari päris suur – 120 looma. Kui järgmisel aastal poegivad, tuleb ehk 50 vasikat, siis see on juba ju päris palju,” arutab perenaine. Sepad peavad põhiliselt Herefordi tõugu veiseid.

Print Friendly, PDF & Email