Kaido Kirst asendab väetisi mesikaga

Kaido Kirst asendab väetisi mesikaga

KOKKUOSTUHIND LUBAB KASUMIT: Tänavusest saagist kõneldes märgib Kaido Kirst, et rapsi tuli keskpäraselt, kuid korralik kokkuostuhind lubab kokkuvõttes kasumit, teraviljasaak jäi aga alla keskmise.
AUTOR: EGON LIGI

2009. aastal põllumehe konkursi võitnud Valjala teraviljakasvataja Kaido Kirst peab veel tänagi toonast tiitlit üllatusauhinnaks, mida ta nii varakult saada ei lootnud.

Arvestamata toona auhinnaks saadud nädalast puhkusereisi Egiptusesse sisustavad Kõriska küla taluperemehe argipäeva endistviisi pikad tööpäevad, mis ilmastikuoludest ja maailmamajanduse keerdkäikudest tulenevate tagasilöökide kõrval pakuvad põllumehele siiski ka õnnestumisi ja uusi väljakutseid.

Kaks aastat tagasi anti aasta põllumehe nimetus Kaido Kirstule suutlikkuse eest kasvatada Saaremaa kivistel ja madala mullaviljakusega põldudel igati arvestatavaid saake. See põhjendus ei jäänud ainult sõnakõlksuks, sest veel samal aastal koristas Valjala talunik Eesti viljelusvõistluste parima suvirapsisaagi (3,7 t/ha) ning aasta hiljem võttis ta esikoha nii suvirapsi (3,2 t/ha) kui ka talinisu (6,8 t/ha) saagiga. Kui kaks viimast võitu kirjutab Kaido Kirst pigem konkurentide ebaõnne arvele, siis 2009. aasta suvirapsi saaki peab ta ka tegelikult kõvaks näitajaks.

Kündmist jääb järjest vähemaks

Kui aasta põllumehe tiitlit vastu võttes kõneles Kaido Kirst soovist tootmist jõudumööda laiendada, siis maaharijatest kubisevas Valjala vallas pole see ülesanne mõistagi kergete killast. 295 hektarit haritavat maad omav Nuudi talu on viimase kahe aastaga juurde saanud vaid 15 ha maad.
Küll on aga tehnikaparki lisandunud uus mürgiprits ja sügavkobestaja, mis vähendab maade künnipõhist harimist veelgi. “Kütusehinnad tõusevad iga päev, aga kündmine on kõige kulukam põlluharimise viis,” põhjendab Kaido Kirst. Ehkki umbrohu taltsutajana on kündmine kõige tõhusam harimisviis, tuleb valikutes paratamatult lähtuda rahakoti paksusest. Võrdse küttekulu juures jõuab sügavakobestajaga päevas harida kuni 25 ha põldu, kündes aga mitte üle kümne hektari.

Tähtis on valida põllutöödeks õige aeg

Kuigi eemalseisjale paistab Kaido Kirst üsna suure katsetajana ning uute viljelusvõtete ja tehnika omal nahal äraproovijana, pole see taluniku oma sõnul siiski päris nii. “Ega ma väga pioneer ei taha ka olla, eks ma ikka enne uurin, kuidas mõnel teisel on asi välja kukkunud,” selgitab Kirst. Näiteks Saksa päritolu Horschi sügavkobestajast kartis viljakasvataja, et selline masin kisub põllust meeletult kive välja, kuid pärast proovitööd siinsamas Saaremaal selgus, et tegemist on hoopiski väga sobiliku riistapuuga.

Väljaarvatud mõned viljelusvõistlusele üles antud põllud, Kirst väetist ja taimekaitsevahendeid palju ei kasuta, vaid püüab kõrget saagikust, tehes töid õigeaegselt ja korraliku kvaliteediga. Kui külvata vili optimaalsest ajast kaks nädalat hiljem, tuleb hilisemale külvile sama saagi saamiseks üldjuhul poole rohkem väetist panna, selgitab Kirst. Harides põldu ebatasaselt ja külvates kehva külvikuga, tuleb arvestada suurema seemnenormiga.

Mesikas on hea väetiste asendaja

Kolm aastat tagasi võetud keskkonnasõbraliku majandamise kohustus viis Kaido Kirstu kokku nõudega kasutada külvikorras liblikõielisi. Sellest nõudest pärineb Kirstul ka viimaste aastate üks positiivsemaid kogemusi – külvikorras mesika kasutuselevõtt haljasväetisena.
“Keskkonnasõbraliku majandamise kohustus on täidetud ja efekt väetiseasendajana on ka olemas,” märgib viljakasvataja. Põllumajandusteadlane Peeter Viil on öelnud, et purustatud mesika kasutamine haljasväetisena annab põllule samal hulgal vajalikke aineid kui kasutada hektari kohta 40 tonni sõnnikut. Kui lisada pisut kompleksväetist, saab päris hea tulemuse.

Mesika hea omadus on seegi, et erinevalt kunstväetistest ei leota vihm seda mullast minema, mesika toiteväärtus avaneb taimedele n-ö järk-järgult.
Tänavu hakkas Kaido Kirst esmakordselt kasvatama hübriidrukist, mida ta külvas Kallemäe põldudele kokku 22 hektaril. “Kuna ma sel aastal talirapsi ja talirüpsi ei külvanud, siis otsustasin midagi uuemat proovida,” selgitab talunik, kelle sõnul on Saaremaal teisigi selle kultuuri viljelejaid. Hübriidrukis paistab silma suure saagikusega, isegi Eesti oludes võib ta anda hektarilt 7–8 tonni saaki, kuid samas kaasnevad suure saagikusega kultuuridega ka suuremad ohud.

Meeldiv kogemus Lätis

Osavõtt viljelusvõistlustest on andnud Kaido Kirstule võimaluse osaleda Baltic Agro korraldatud välisreisidel, mis möödunud aastal viis eestlased Läti viljelusvõistluste tippude juurde. Lätis külastati üht isa-poja pereettevõtet, kellel on 3000 hektarit haritavat maad ja kõrgel tasemel tehnikapark. Muljetavaldav oli aga see, kui suurt rõhku oli ettevõte pannud heakorrale, ehkki mingit otsest kasu sealt ju ei tule. “Kraavipõhjad olid niidetud ja põldude ääred olid väga ilusasti korda tehtud. Meil on siin veel tükk maad areneda,” räägib Kirst.

Saksamaa reisil hakkas Valjala talunikele silma, et selles riigis keemia kasutamise pealt põldudel kokku ei hoita. “Kui minul sõidab taimekaitseprits põllul keskeltläbi kaks korda suve jooksul, siis Saksamaal pritsitakse suve jooksul 5–6 korda ja isegi rohkem,” räägib Kirst. “Saksamaal olid põldude tehnorajad sisse sõidetud nagu meil külavaheteed, seal ei kasvanud ühtegi liblet.”

Ka saagid on Euroopa Liidu suurimas riigis muljetavaldavad, heaks nisusaagiks loetakse 8–10 tonni hektarilt. Üks saksa põllumees ütles koguni, et kuuetonnise saagi puhul tema kombaini käima ei pane, nii kesine saak jäägu parem koristamata. Kaido Kirst ise sai tänavustel viljelusvõistlustel 6,6-tonnise nisusaagiga neljanda koha, nii et kõik on suhteline.

Print Friendly, PDF & Email