Indrek Haamer: selle aasta sööt on kulla hinnaga

Indrek Haamer: selle aasta sööt on kulla hinnaga

ESIMENE SAARE MAAKONNA AASTA PÕLLUMEES: Orissaare vallas Väike-Pahila külas tegutsev Indrek Haamer.
Autor: EGON LIGI

Neli aastat tagasi esimese Saare maakonna aasta põllumehe tiitli pälvinud Indrek Haamer tunnistab, et ennekõike on selline tiitel just tunnustus. Ning konkursi võitmine andis talle ka võimaluse Egiptuses ära käia.

“Ega ma sinna muidu oleks läinud, vähemalt mitte niipea. See oli selline omaette mõnus kogemus,” mõtiskleb Orissaare vallas Väike-Pahila külas tegutsev põllumees.

Küsimusele, et kas tema arvates on põllumeestel sellist tunnustust vaja, vastab Indrek Haamer, et kindlasti on. “Saaremaa miinus on võib-olla see, et ta on nii väike koht, ja maamees on selline tagasihoidlik, nagu ta on. Kui tema kandidatuur on paar korda üles seatud, siis ta mõtleb, et mis ma siin ikka enam uuesti kandideerin,” räägib Haamer, arvates, et nüüd võiks juba proovida tuua sellele konkursile mingisugust uut lähenemist. Sest eks see põllumehe amet on juba kord selline, kus mingeid meeletuid muudatusi ja uuendusi ju ei tee. Olulised muudatused on vaid siis, kui sa kas lõpetad sel alal üldse toimetamise või siis suurendad oluliselt oma majapidamist.

Suurim murekoht on söödavarumine

Kui rääkida vahepealsest neljast aastast, tõdeb staažikas ja tragi põllumees, et tundub, nagu tööd oleks juurde tulnud. “Eriti nüüd see suvi on kiire olnud. Ainuüksi juba sellepärast, et lauda renoveerimine oli käsil,” ütleb ta.

Suurim murekoht on sel aastal olnud söödavarumine. “Selle aasta sööt on kulla hinnaga. Esimene niide – me ei pane väetist ka ega midagi – oli ikka niivõrd lahja, palju kehvem kui varasematel aastatel,” konstateerib ta. Teise ja ka kolmanda niite tegi ta ristiku- ja lutsernipõllult. Praegu teeb teist niidet soomaadelt. Nüüd on ilma jälle teise kanti pööranud, vihma on olnud nii palju, et hakkab liiga tegema. “Paar päeva tagasi tuli 35 mm vihma, soo sõna otseses mõttes ujub. Nii meeletu vesi on peal,” kirjeldab Haamer, kelle sõnul on mure, et kui nii palju vihma peale toob, siis materjali saab isegi kätte, aga kuna maa on nii pehme, siis rikub jällegi põllu ära.

Ja eks neid muresid ole teisigi. Näiteks tekib tunne, et sul on üks mõru pill suus, kui on vaja kütust tellida. Kui sa hinda kuuled, siis on pigem ikka tõusnud, kui langenud. Ja kui võrrelda meie elatustaset ja palku nendega, mis on mujal Euroopas, ja kütusehind on sama, siis tegelikult pole see ju üldsegi normaalne. “Eks sellised asjad masendust tekitavadki. Sa ju tegutsed praktiliselt hommikust õhtuni, kui on vaja, vahel poole ööni. Ja tahaks kas või midagi endale lubada, aga maksad maksud ja vaatad – oh sa pagan…” ohkab Indrek Haamer, lisades, et see kasumlikkuse teema on vist kõigil põllumeestel selline hell teema. “Mina küll ei usu, et põllumehe ametiga keegi rikkaks saaks või siis ma lihtsalt ei tea, kuidas see peaks käima. Kas see peaks olema niivõrd suurelt siis ette võetud või peaks soetama niipalju odavamaid masinaid, aga samas tekib siis kohe teine probleem, varuosadega,” arutleb ta. Jätkab, et kui on suuremad hüvitised, loomi rohkem, käive suurem, siis samamoodi suurenevad ju kulutused ka kohe. Kui näiteks toetusi Soomes makstavatega võrrelda, siis on ligi kolmekordne vahe. Eestis saab hektaritoetust ligikaudu 200 eurot, Soomes on see summa kolm korda suurem, 600 eurot. Aga samas kütusehindade vahe ei ole ju kolmekordne.

Lehmad harjuvad uue laudaga

Mis aga selle raske ameti juures meele vahel rõõmsamaks teeb, ütleb Haamer, on näiteks, kui sul õnnestub kusagilt midagi hea hinnaga kätte saada. Või siis see, kui saad just vilja võetud ja siis järgmisel päeval hakkab vihma sadama. Rõõmu teeb ka see, et uus robotlaut on valmis. Kolmapäeval viidi lauta ka esimesed lehmad. “Suhteliselt rahulikult läks. Nad lüpsid küll vähem piima kui tavaliselt, aga eks see selline harjumisaeg neil praegu ole,” räägib Haamer.

Tulevikuplaanide kohta ütleb Haamer, et esialgu ei ole midagi suuremat kavandanud. “Vahel ju räägid, et seda ja toda oleks vaja, aga kuna selline investeering sai nüüd tehtud, siis see ise tekitab automaatselt uusi vajadusi. Kuna seadmed on kõik läga kursil, siis on virtsapütti vaja või siis teenust võtta. See on üks selline suurem asi ja suhteliselt kallis investeering. Nii et midagi väga suurt ei saagi plaanida, eks enamik raha hakkab ju nüüd laenu tagasimakseteks minema,” tõdeb ta.

Selle kohta, kas tal on aega ka oma hobi, rahvaralliga tegeleda, ütleb Indrek, et ega ikka ole küll. Kevadel soetas Indrek endale küll sportralliauto ning oleks tahtnud sellega Saaremaa rallil ka osaleda, ent kuna aega pole olnud, et auto ralli ajaks korda oleks saanud, siis nüüd tuleb leppida vaid korralduslikul poolel abijõuna tegutsemisega.

Print Friendly, PDF & Email