Milline sündmus meelitab turiste Saaremaale? (2)

Milline sündmus meelitab turiste Saaremaale?

 

Saarte turismiarenduskeskuse tellimusel ning Saaremaa omavalitsuste liidu ja Leader’i toetusel valmis uuring päevadest, mil turiste käis Saare maakonnas kõige rohkem. Uurimismeetodina kasutati mobiilpositsioneerimist. Järgnevalt anname ülevaate uuringus analüüsitud TOP 10 päevadest Saaremaa turisminduses perioodil 2008–2010.

Uuritud perioodi iga aasta kohta on välja toodud kümme kõige külastusterohkemat päeva (nii välis- kui ka siseturistid) ning on otsitud seoseid Saaremaal toimunud suuremate üritustega. Väiksemaid üritusi toimub Saare maakonna eri paigus terve suve jooksul, kuid nende mõju turismitrendile on vähem oluline. Uuring ei käsitle üritustel käinud turistide arvu, kuid annab Saare maakonnas viibinud turistide arvu ürituste toimumise päeval.

Saaremaale avaldab mõju hooajalisus

Erinevates Eesti paikades on turismi hooajalisus mõnevõrra erinev, sõltudes paiga loodusoludest ja pakutavatest turismitoodetest. Näiteks on turismi sesoonsus väiksem Otepääl ja

Haanjas, mis on tuntud talispordikohad. Saare maakond on aga just vastupidiselt üks suurema külastuste hooajalisusega piirkondi Eestis.
Kui Eestis keskmiselt koondus 2010. aastal suvekuudele (juuni–august) 36% välisturistide ja 38% siseturistide aasta külastustest, siis Saare maakonnas olid vastavad näitajad 57% ja 59%. Samasugune trend joonistus välja ka külastuspäevade tasemel.

Uurimisperioodil külastas suvel Saare maakonda keskmiselt 2520, talvel aga keskmiselt vaid 380 välisturisti, erinevus on ligi 7-kordne. Siseturistide osas olid samad arvud suveperioodil 3860 ja talveperioodil 670, erinevus u 6 korda. Aasta keskmise päevase külastajate arvuga võrreldes oli päevane turistide arv suvel ligikaudu kaks korda suurem. Seetõttu pole üllatav, et ka enamus turistide maksimumarvuga päevi jääb suvekuudesse.

Välis- ja siseturistide käitumiserinevused

Uurimisperioodi turistiderohkemate päevade lõikes joonistusid välja küll suvekuud, kuid maksimumkülastusarvuga päevad olid sise- ja välisturistide osas küllaltki erinevad – kattus vaid neljandik päevadest.

Välisturistide arv jaotus päevade lõikes siseturistidega võrreldes ühtlasemalt. Selle üks põhjus võib olla Saaremaa siseturismi suurem sõltuvus üritustest. Ja veel – siseturistide osas joonistusid välja just nädalalõpud, samuti jaanipühadele sattuvad argipäevad.

Tõsi, ka välismaalased tunnevad meil toimuvate ürituste vastu huvi, nende mõju välisturistidele on aga siiski tagasihoidlikum. Siit saab teha järelduse: ilmselt on väliskülastaja reisieesmärk pigem Saaremaa loodus ja aktiivse puhkuse, siinse pärandkultuuri ja spaamõnude nautimine, mille kõrval üritusi nähakse lisaväärtusena. Lisaks peatub välisturist saarel pikemalt, mistõttu on tõenäoline ka vastupidine olukord – peamine eesmärk on ürituseelamus, kuid selle kõrval tuntakse huvi ka Saaremaa vastu. Siseturistide arv jaotub päevade lõikes ebaühtlasemalt ja külastatavuse kasv on järsem, võrreldes välisturistidega (vt joonis).

Jaanipäev ja merepäevad

Nii sise- kui ka välisturistide osas oli kõige enam külastusterohkeid päevi juulis, järgnesid juuni ja august. Juulikuu kõrgem külastatavus tuli eriti välja välisturistide puhul. Mõlema sihtgrupi juunikuu külastused kattusid jaanipühadega. Augustis meelitasid enim turiste saarele Kuressaare merepäevad.

Viimati mainitutel oli ilmselt suurem mõju siseturistidele, kus merepäevad tulid välja kõigil kolmel aastal, välisturistide osas vaid 2008. aastal. Samas võis siseturistide külastusi veidi mõjutada ka populaarsust kogunud Angerjaturniir. 2010. aastal toimusid samal ajal ka Kuressaare kammermuusika päevad ning Jaan Tätte ja Marko Matvere ümbermaailmareisile lahkumisele pühendatud kontserttuur “Tuulevaiksel ööl”. Ainus kõrge külastatavusega sügisene päev tuli välja välisturistide hulgas Saaremaa ralli raames 2010. aasta oktoobris.

Õlletoober ja ooperipäevad

Juulikuus mõjutasid kõigil kolmel aastal nii sise- kui ka välisturistide Saaremaa külastusi Õlletoober ja Saaremaa ooperipäevad. Esimene tuli selgelt välja nii sise- kui ka välisturistide osas, teine rohkem välisturistide osas (kogu uurimisperioodil kokku 16 päeval, siseturistidel 8 päeval).

Erinevalt välisturistidest olid siseturistide maksimumkülastusega päevade hulgas veel 2008. ja 2010. aastal klassikalise muusika festival “Helisevad Saaremaa orelid” ning 2010. aastal Saare toidu- ja kalalaat, Kuresessaare kammermuusika päevad, muusikafestival Mustjala Mustrid, etendus “Mustjala pulm” ja kontserttuur “Tuulevaiksel ööl”.

Aastate võrdlus

Aastaid omavahel võrreldes näeme, et lisaks erinevustele sise- ja välisturistide vahel tulevad erinevused välja ka aastate lõikes sihtgruppide sees. Näiteks oli välisturistide arv 2008. aastal suurim Õlletoobri toimumisajal 18.−19. juulil, 2009. ja 2010. aastal aga Saaremaa ooperipäevade toimumisperioodi ühel päeval, mõlemal aastal 22. juulil. Siseturistide arv oli seevastu 2008. ja 2009. aastal suurim jaanipäeva ajal 23. juunil, 2010. aastal aga Saare toidu- ja kalalaada esimesel päeval 17. juulil.

Nii sise- kui ka välisturistide kõrge külastatavusega päevade hulgas oli ka selliseid, mida otseselt ühegi üritusega seostada ei õnnestunud. Tegemist võis olla mitmete kohalike ürituste samaaegse toimumisega või turistidele soodsa külastusajaga. Samuti annab oma panuse ettevõtete suvepäevade ja pulmade hooaeg, mida suvekuud tugevalt soodustavad.

Turistiderohkemad päevad

Välisturismi pingerea eesotsas olid 2009. ja 2010. aasta külastuspäevad, siseturistidel pigem 2008. ja vähem 2010. aasta külastuspäevad. Uurimisperioodi külastusterohkeimad päevad olid 2010. aasta külastusmaksimum – 21. ja 22. juuli (Saaremaa ooperipäevad), välisturistide arv ulatus siis peaaegu 5000 külastajani ning oli perioodi keskmisest rohkem kui 90% kõrgem.

Siseturistide poolt osutus külastatavaimaks 2008. aasta jaanilaupäev, kui Saare maakonnas viibis üle 10 000 siseturisti (s.o 170% kõrgem perioodi suvisest keskmisest), sellele järgnesid 17. juuli 2010 (Saare toidu- ja kalalaat) ja 12. juuli 2008 (“Helisevad Saaremaa orelid”).

Merit-Rin Arro
Saarte turismiarenduskeskus

Print Friendly, PDF & Email