Juhtkiri: Virtuaalne elu

Enamik lehelugejatest on inimesed vanuses 40 pluss-miinus mõned aastad. Seega ei tea meist keegi suuremat sellest, mis tähendab olla eakas.

Eesti vananevas ühiskonnas on selliseid inimesi siiski päris palju. Lapsed on läinud, üsna tihti ka abikaasa. Tervis kodust välja minna väga ei luba.Sõbrad on ka juba rohkem kodused. Kaaslaseks ongi vaid teler, raamat, ristsõna või kudumistöö. Aga väga tahaks sõpru näha. Just nimelt näha, vahelduseks telefonijutule.

Kuressaares on käima läinud projekt “Virtu”. Asi on kiitust väärt. Saarte Hääl veendus selles oma silmaga. Inimesele, kes on saatuse tahtel üsnagi koduseks jäänud, on tuttava rääkiva näo nägemine kas või arvutiekraanil päeva rõõmsamaks tegev hetk. Rääkimata sellest, kui ekraanil on tütar või poeg või lapselaps.

Kiidame “Virtut” ja avaldame lootust, et projekt veelgi areneb ja aitab koduseinte vahele jäänud eakatele pakkuda asju, millest nad puudust tunnevad. Loodetavasti leiavad omavalitsused kahe aasta pärast ka ressursse, et “Virtut” edasi arendada.

Print Friendly, PDF & Email