Teadlased hakkavad uurima Saaremaa meriforelli kudemisjõgesid (2)

Keskkonnaministeeriumi tellimusel mitu aastat tagasi alanud üle-eestiline meriforelli kudemisjõgede uuring jõuab sel aastal Saaremaale, kus
uuritakse meriforelli kudemisolusid 13 jões ja ojas.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome ütles, et uuringu käigus käiakse läbi kõik Saare maakonnas teadaolevad meriforelli kudemiskohad ning kaardistatakse jõgedes ja ojades meriforelli kudemist takistavad asjaolud, põhiliselt vooluveekogudele ehitatud tõkestusrajatised ja koprapaisud.

Uuringu tulemusel koostatakse iga veekogu kohta eraldi meetmekava meriforelli asurkonna seisundi parandamiseks. Vajaduse korral võetakse mõni lõheliste sigimis- ja elupaik kaitse alla, seatakse kitsendused püügivahenditele või suudmealal püügiks.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus on varem Saarte Häälele öelnud, et uuringute peaeesmärk on kaasa aidata meriforelli arvukuse kasvule. Kui osa kalaliikide, nagu näiteks tursa või lesta puhul ei saa inimene selle arvukuse suurendamiseks teha midagi muud peale püügipiirangute kehtestamise, siis meriforelli arvukuse tõusule saab väga tõhusalt ja üsnagi odavalt kaasa aidata koelmualade korrastamisega. Pealegi on kalavarude suurendamine loodusliku taastootmise teel odavam variant kui meriforellide asustamine.

Suuremad teadaolevad probleemid koelmualadel on suvilakooperatiive läbivatele jõgedele rajatud paisud, mis teatud veetaseme juures takistavad kalade rännet. Probleeme põhjustavad ka kaevamistööd kaldakaitsevööndis, sõnniku laotamine või loomade jootmiskoha rajamine liiga lähedal veekogudele.

Print Friendly, PDF & Email