Rohevahetus, kõrvitsatort, lamba-piim, maa sees küpsenud lammas

Rohevahetus, kõrvitsatort, lamba-piim, maa sees küpsenud lammas

KÕRVITSA SÖÖMINE PIKENDAB ELUIGA: Käesla küla mees Erich Suurpere teab kõrvitsatest kõike, ka seda, et pidevalt kõrvitsatoite süües pikendab inimene sellega oma eluiga.
Foto: Aare Laine

Sellesse loetellu võib lisada moosid ja muud hoidised, koduleivad, õunad, kõrvitsad (dekoratiivsetest hiidkõrvitsateni), lambapiimatooted, kõrvitsasaiad, sepikud kõrvitsaseemnetega, loengu kõrvitsakasvatuse ABC-st, aiandusalaste kogemuste vahetamise ja kaunite koduaedade külastamise.

Päikeseline pühapäev andis oma osa Käesla külaplatsil teoks saanud talupäeva õnnestumisse. Saaremaa Kodukandi ja Käesla külaarenguseltsi ühisest ettevõtmisest said osa huvilised kogu maakonnast.

Käesla külavanem ja küla arenguseltsi esimees Maive Õispuu rõõmustas selle üle, et võis koduküla platsil võõrustada rohkearvulist huviliste seltskonda. Pühapäeval läksid inimesed Käeslast koju iirisesülemite, Amuuri viinapuude, jalglehe seemnete, maitsvate koduleibade ja -saiade, hõrgutavate maa sees küpsenud lambalihatükkide, keedise- või salatipurkidega.

Mis vahest kõige tähtsam: huvilised said uut teavet kõrvitsakasvatusest, lambapiima tervislikest omadustest, kõrvitsatordi tegemisest ja paljust muust. Paevere küla Paju ja Niidi talus imetleti kauneid koduaedu, sealjuures imestades, kuidas küll inimesed nii palju jõuavad. “Vahetamiseks toodi hästi palju maitsetaimi, puid ja põõsaid,” tundis heameelt taimevahetust korraldav Reet Viira.

Seekordse talupäeva peateema oli kõrvitsakasvatus ja igasuguste hoidiste, suppide ja ka küpsetiste (koogid, tordid, saiad, leivad) valmistamine kõrvitsast. Kõrvitsakasvatusest andis pikema ülevaate Käesla küla mees Erich Suurpere, tutvustades meie kliimas kasvavaid sorte ja nende säilivust.

“Turbankõrvitsa ehk türklase turbani omapära on see, et ta säilib väga hästi, ligi aasta, on võimsa kasvuga, ühel taimel on palju vilju,” rääkis Erich Suurpere. Huvilistele oli tal näidata rohelisi, kollaseid, punaseid ja triibulisi kõrvitsaid, mis aretatud Poolas, Jaapanis ja teisteski maades, ning veel igasuguseid ristandeid.

“Kõrvits sisaldab väga palju karoteeni, mis pikendab nii inimeste kui ka loomade eluiga. Näiteks hobune, kes sõi iga päev porgandeid, elas üle viiekümne aasta – kaks korda kauem, kui hobused tavaliselt elavad. Kõrvitsaseemned sisaldavad ka palju valkusid ja õli. Kõrvitsate jaoks pole keldrit tarvis. Saaki võib vabalt hoida toas põrandal,” tõi kõrvitsakasvataja välja oma lemmikköögivilja plussid.

Mitmete jagatud tarkuseterade kõrval toonitas kogenud kõrvitsakasvataja sedagi, et seemet mulda pannes tuleb jälgida, et selle terav ots oleks allpool. “Külvata tuleb kõrvitsat kas mai algul või aprilli lõpus,” soovitas Suurpere.

Saaremaa Kodukandi tänukirja ja karika suurima kõrvitsa kasvatamise eest võttiski vastu Erich Suurpere. Mehel kasvas hobusesõnnikut saanud põllumaal tänavu 12 sorti kõrvitsaid. Väljanäitusele tõi ta umbes 70-kilose kõrvitsa. “Mõnegi Saaremaal kasvanud kõrvitsa kõrval on see kääbus,” hindas kasvataja ise seekord talle võidu toonud rohelist hiiglast.

Dekoratiivsete kõrvitsate esitluse eest käis tänukirja vastu võtmas koolipoiss Timo Tarkmees. Tänukirjadega tänati kõiki talupäeva kordaminekule kaasa aidanud inimesi. Päikselisele päevale lisasid erksaid värve Paevere küla Paju ja Niidi talu pererahvas, kes võõrustasid huvilisi oma talus, näitamaks külalistele sügisese aia ilu täies hiilguses.

Print Friendly, PDF & Email