Jultunud: hundid murravad lambaid juba küla keskel (28)

Jultunud: hundid murravad lambaid juba küla keskel

TEKITAB HIRMU: Laine Pea rääkis Saarte Hääle reporterile Raul Vinnile, et on lähedalt metsast kuulnud ka hundi ulgumist ja lammaste murdmine peaaegu keset küla tekitab inimestes suurt hirmu.
Foto: Egon Ligi

Saaremaal tänavu juba tavaliseks saanud arvatavasti huntide tapatöö lambakarjades on jõudnud uue verstapostini. Öösel vastu laupäeva murti kaks lammast Kaarma vallas Kaubi külas. Ja seda lausa keset küla, kus lähimad elumajad jäävad vaid napi paarisaja meetri kaugusele.

Kaubi küla Kopli talus toimetav Laine Pea lõigub esmaspäeva keskpäeval lambaliha. Ämbrites on ühe hädatapule saadetud lamba liha.
“See on hädatapulammas jah,” kinnitab ta ajakirjanikule. Laupäeva hommikul hinge vaakumas leitud lambal oli kõri läbi puretud.

“Ajas vahtu suust välja juba,” ütleb proua nukralt. Seega jäi Kopli talu pere laupäeva öösel ilma kolmest lambast oma seitsmepealisest karjast. Seda meenutasid eile vaid lambaaias vedelevad villatordid ja lihaämbrid õueköögi laual.

Ei ole koera komme

“See on hundi töö,” kinnitab Laine Pea, kes ei usu keskkonnaametnike juttu (vt arvamuskülg lk 5 – toim), et Saaremaa sellesuviste tapatalgute taga on hulkuvad koerad. Kaubi külas on ka mõned koerad, kuid need on Laine Pea sõnul pigem nähvitsamõõtu, kes lambale kõrri vaevalt hakkavad. Veel vähem hävitavad nad korraga kümnete kilode kaupa liha.

Kaubi külas murtud lambaid oli söödud samamoodi kui eelmise nädala algul Tõrise külas Ivo Lepiku karjast murtud lambaid. “No täitsa puhtaks sõid,” nendib Laine Pea, lisades, et vaid pea ja tagumised kintsud olid alles jäetud. Just need tükid, mida parema meelega eelistab inimeseloom. “Koer ei söö nii, koer näksib siit ja sealt. Mängib pigem,” ütleb Laine.

Keset küla

Kaubi küla Kopli talu lambaaed asub elumajadest ja Karja poole suunduvast teest vaid paari-kolmesaja meetri kaugusel. Külateest, mis suundub Laine Pea sõnul vähemalt kaheksa majani, lahutab lambaaeda vaid kartulipõld. Seega vägagi inimasustatud koht. Vaid lambaaia taga laiub karjamaa ja selle taga mets ning edasi tulevad sood ja rabad. Proua Laine arvab, et seal võivadki varsti juba legendi mõõdu võtvad loomad elada.

Laupäeva öö hakul juhtunut meenutades ütleb ta, et kusagil südaöö paiku või tund hiljem olid koerad haukuma hakanud. Pererahvas ei osanud seda tähelepanu vääriliseks pidada. Metsloomi on ju liikumas teisigi. “Pole mingi ime, kui rebane aknast sisse vaatab,” muigab Laine. Huntidega pole seni probleemi olnud. Kuigi eelmisel päeval oli lähedal metsas mingit karja liikumas nähtud.

“Arvati, et ju need metssead olid,” räägib ta. Nüüd võib arvata juba hoopis midagi muud. “Ei mõelnud üldse, et nii kodu lähedal võib midagi sellist juhtuda,” sõnab Laine ja tunnistab, et pärast sellist lugu on koduski kõhe olla. Rääkimata inimeste võimalikest hirmudest aina pimedamaks minevatel sügis- ja talveõhtutel, kui näiteks koolilapsed peavad samas paigas bussi peale minema.

Ning lõpuks räägib Laine Pea veel ühe loo. Nimelt olevat ta kuulnud augustis südaöö paiku Kaubi küla lähedasest metsast ulgumist. “See oli hundi ulgumine,” ütleb ta, kinnitades, et koerad ei ulu niimoodi. Lisab, et paraku tema juttu keegi uskuda ei tahtnud ja sinna see jäigi.

Talunikud tahavad hundivaba saart
Saaremaa talupidajate liidu juhatuse liige Aivar Kallas pöördus eile avaldusega riigi poole, tehes ettepaneku, et Saaremaa peaks olema hundivaba, vahendab ajaleht Postimees talupidajate liidu juhatuse koosoleku seisukohta.

“Me ei näe seda, et üks Läänemere väikesaar peaks olema kohaks, kus peaks hunti kui loomaliiki hoidma, et tema arvukus püsiks,” ütles Kallas, kelle sõnul on Saaremaa ainus huntidega väikesaar Läänemeres. “Huntide koht ei ole sellise asustustihedusega areaalis nagu Saaremaa. Seda liiki võib kuskil mujal hoida.”

Kallas märkis ka, et metsloomadega on Saaremaal asi käest, tuues näiteks hirved, kes rüüstavad nüüd juba kõike, mis ette satub. Sealhulgas heinapalle ja silorulle. Ta seletas, et ei tea kedagi peale jahimeeste, kes arvaks, et saarel on väga hästi piiratud näiteks metssigade ja hirvede arvukus.

Print Friendly, PDF & Email