Juhtkiri: Igaühel oma ajalugu (2)

Ajaloo kohta öeldakse, et iga sõjas osalenu kirjutab oma ajaloo. Oma vaatenurgast, oma mätta otsast, oma ninast mitte eriti kaugele vaadates. Eks ka ajaloolased kalduvad üks ühele, teine teisele poole.

Näidet pole vaja kaugelt otsida. Vaadakem kas või Eesti taasiseseisvumise järgselt kirjutatud ajalooõpikuid. Isamaalised mehed salgavad maha Rahvarinde ja Savisaar oma mälestusteraamatus räägib loo ikkagi läbi enda, omistades endale kõige tähtsamad teod. Hiljuti ütles üks toonastes sündmustes tihedalt osalenu ja kahe poole vahel olnu ajakirjanikuga vesteldes, et vahel on tal erinevaid raamatuid lugedes küll tunne, et kirjutajad on elanud sel ajal kusagil mujal.

Tuliseks vaidluseks läks ka Torgus toimunud sõjaajalookonverentsil. Üks uurija vaatas asja ühest vaatenurgast, teine teisest. Ajaloo mitmepalgelisuse hea näide… Konkreetselt Sõrves toimunust lähtudes paneb tõepoolest mõtlema, et kas ajaloo käsitlused pole siiski liialt ühekülgsed. Võtkem kas või väide, et sakslased polnud vähem julmad kui venelased. Eks see ole vist tõesti tõlgendamise küsimus.

Print Friendly, PDF & Email