Maailm pärast 2001. aasta 11. septembrit (2)

Maailm pärast 2001. aasta 11. septembrit

TABATUD JA LIKVIDEERITUD: Esiterrorist nr 1 Osama bin Laden on küll hävitatud, islamiterrorismi oht on aga jäänud.
Foto: Montaaž / Internet

Homme möödub kümme aastat lähiajaloo ühest traagilisemast sündmusest – islamiäärmuslaste toime pandud terroriaktidest New Yorgis, Washingtonis ja Pennsylvanias. Tagajärjed olid õudustäratavad: ligi 3000 hukkunut (sh ka 19 terroristi) ja enam kui 6000 vigastatut. Möödunud aastakümne jooksul on palju räägitud sellest, et 2001. aasta sügis muutis nii Ameerikat kui ka kogu maailma. Alljärgnevalt toome ära mõned ajalehtedes ilmunud mõtisklused sel teemal – mida uut tõi ikkagi endaga kaasa see kohutav sündmus.

11. septembri peamine tagajärg on totaalne nuhkimine

11. septembri terroriaktide üks kõige ilmsemaid tagajärgi on olnud totaalne jälgimine. Seda teostatakse isegi väga õiguskuulekate kodanike suhtes. Ajaleht The Los Angeles Times kirjutab näiteks, et viimase aastakümne vältel on järsult suurenenud infomaterjali maht, mida koguvad eriteenistused.

Leht kurdab, et reeglina ei pälvi säärane andmete kogumine avalikkuse ja kohtuorganite tähelepanu. “Uued seadused ja kaasaegne tehnoloogia võimaldavad kontrollida kõiki Ameerika kodanikke nii, nagu seda pole kunagi varem tehtud,” kirjutab lehe korrespondent Ken Dilanian.

Poolt ja vastu

Uuenduste pooldajad väidavad, et kontrolli tugevdamine on aidanud muuta riik vähem haavatavaks terroristide rünnakute suhtes. Vastased on aga veendunud, et totaalne jälitustegevus kujutab endast ohtu eraelu puutumatusele, sellega rikutakse kodanikuõigusi ja see toob paratamatult kaasa võimu kuritarvitamise.

Lisaks oletavad nad, et uued seadused on vastupidiselt algsetele kavatsustele tekitanud hoopiski olukorra, kus julgeolek ja turvalisus on vähenenud, sest uurijad on liigselt koormatud vähetähtsa ja ebaolulise informatsiooniga. Sealjuures ei ole kõnealuse probleemi laiaulatuslik ja avalik ühiskondlik arutelu võimalik, kuna suurem osa õiguskaitse- ja luureorganite tegevusest on kuulutatud riiklikuks saladuseks.

“Kui ameeriklased saavad teada, kuidas valitsus on salamahti tõlgendanud jälitustegevust reguleerivat seadusandlust, on nad kindlasti hämmastunud ja pahased,” tsiteerib Los Angeles Times demokraadist senaatori Ron Wydeni sõnu, kes on USA senati luureküsimustega tegeleva komisjoni liige.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email