Raimond Ellik läheks Salmelt ära, aga juured on alla kasvanud (4)

Raimond Ellik läheks Salmelt ära, aga juured on alla kasvanud

AINUS PIIMATOOTJA: Homme 43-aastaseks saav Raimond Ellik on Sõrvemaal ainus järele jäänud piimatootja.
Foto: Egon Ligi

Saaremaal esimeste hulgas eraettevõtjana põllumajanduses tegutsema hakanud Raimond Ellikul täitus augusti lõpus piimatootmisettevõtte juhina 20 aastat.

1991. aastal Valjalast Tõnija suurfarmi juhataja kohalt Sõrvemaale suuremat tegevusvabadust otsima tulnud Raimond Ellik on täna ainus Sõrves püsima jäänud piimatootja. Homme 43. sünnipäeva tähistav Salme POÜ juht on ühtaegu õnnelik ja õnnetu: ühest küljest on lehmalaut tema kutsumus, kuid samas kogu tema senine elu lehmalaudaga piirdubki.

Nii Salmel kui Saaremaal laiemalt teatakse, et viimastel riigikoguvalimistel üksikkandidaadina üles astunud Raimond Ellik pole päris tavaline piimatootmisettevõtte juht. Pärast abielu purunemist elab Raimond Ellik juba aastaid farmihoones, ta lüpsab ise oma 120-pealist piimakarja ja magab keskeltläbi neli tundi ööpäevas. “Olen ilma koduta, ilma pereta ja ilma armastuseta, aga selline ma olen,” tõdes Ellik, kes pärast raske tööpäeva lõppu vaatab farmikatusele paigaldatud satelliitantenni vahendusel telerist lustakaid multifilme.

Ligemale 200 000 eurose aastakäibega ettevõtte juhina maksab Ellik endale palka, mis jääb Eesti keskmisest oluliselt allapoole ja mis on väiksem ka tema viie töötaja omast. Välismaareisidest ja autoostust pühendunud loomakasvataja ei unista. “Jalgratas mul on ja rohkem pole mul midagi vaja, panen oma teenitud raha uuesti tootmisse,” rääkis piimatootja.

7000 kilo lehma kohta on Sõrve jaoks paras

Kogu selle pealtnäha üsna äärmusliku isikliku elukorralduse juures on Raimond Ellik siiski tõsiste oskuste ja teadmistega piimatootja, kelle lüpsikari andis 2008. aastal heade ilmastikuolude toel koguni 8000 kilogrammi piima lehma kohta. Möödunud aastal jäi keskmine väljalüps küll 7300 kg peale, kuid rekordnumbreid Ellik tagasi ei igatsegi, sest suur toodang kurnas loomi ja muutis nad üsna haigeks.

Elliku hinnangul on Sõrve kandis optimaalne toodang lehma kohta 7000 kilo, siis on kari terve ja tugev. Korralikud lüpsinumbrid pole Salme ühistu ainus saavutus, tasemel tõu-aretus on toonud auhindu ka Saarte Vissi konkursilt. 2008. aastal võitis Salme POÜ punase karja viss Klaabu Saarte Vissil esikoha, madalamaid auhindu on võidetud rohkemgi.

Lisaks 120 lüpsilehmale on Salme ühistul hingekirjas 120 noorlooma, 60 lihaveist, üle 200 lamba ja 20 kitse. On veel neli emist, kult ja 12 nuumikut ning 200 kana, poolsada parti ja 27 kalkunit.

Elliku sõnul oleks palju kergem olla kuskil lihttööline, kui juhtida põllumajandusettevõtet ning elada päevast päeva läbi muret ja vaeva ja taluda ootamatusi, mis kas või mõne loomaga võib juhtuda suvalisel hetkel. Viis aastat tagasi hüppas üks lehm kogemata sõnnikupatareisse ja kulus oma kolmveerand tundi, et loom uppumissurmast päästa. “Panime lehmale sarvede külge koormarihma, aga siis hakkas tal pealuu ragisema ja sarved hakkasid peast ära tulema.

See oli nii õudne, et ma tundsin, kuidas mul iiveldustunne peale tuli,” meenutas Raimond Ellik. Lõpuks õnnestus järjest sügavamale vajuv loom sõnnikust suure kiiruga lihtsalt välja kaevata.

Pidevalt hoiab piimatootjat pinge all ka piima hind, mis tänavu on küll aasta algusest püsinud küllalt heal tasemel. Mis aga juhtub siis, kui Venemaa saarlaste juustu enam ei osta ja hind hakkab kukkuma? 2007.–2008. a kriisi mõjul tekkinud hinnalanguse ajal tekkis Salme ühistul meeletu võlg, mõnede arvete tasumiseks kulus koguni 10 kuud.

Järgmise aasta algul saab Salme ühistu viimaste investeeringulaenude tasumisega ühele poole, sel aastal ostetud looma- ja heinaveokäru on ostetud piimaraha eest. Peatselt vahetab Salme POÜ omavahenditega välja ka üsna viletsas seisus vee- ja lõastussüsteemid, mis võimaldab edaspidi minna üle loomade vabapidamisele.

Rääkides põllumajanduse tulevikust ja uuest maaelu arengukavast, leidis Raimond Ellik, et praegusest veelgi enam ja väiksema bürokraatiaga tuleks toetust anda ebasoodsatele piirkondadele, kus elu on välja suremas ja tingimused põllumajandustootmiseks keerukad. “Iseenda pealt näen, kui palju on vaja vaeva näha, et siit liiva seest rohumassi saada ja sellest heina toota,” osutas Ellik. “Siin pead sa karjamaid uuendama, vahest isegi lausa kastma, et sul midagi oleks loomadele süüa anda,” lisas piimatootja, kelle söödamaad laiuvad enam kui 500 hektaril.

Elliku sõnul on Kesk-Saaremaal palju parema viljakusega mullad kui Sõrves, kus kahe mere vahel möllavad pidevalt meretuuled ja muud loodusjõud. Praegu makstakse kõigile ebasoodsatele aladele toetust ühtemoodi, aga tegelikult tuleb Sõrve liivastel karjamaadel toodangu saamiseks palju rohkem vaeva näha, leidis Salme ühistu juht.

Elutöö ei taha lahti lasta

Küsimusele, kas tema edasine elu jätkub samamoodi ainult loomadele mõeldes või millised on 20 aastat Sõrves rabanud mehe tulevikupaanid, vastas Raimond Ellik, et tema juured on Salme lauta kinni kasvanud. “Ma olen tahtnud siit korduvalt ära minna, aga jube raske on neid juuri puruks raiuda, sest sa oled siin nii palju vaeva näinud,” selgitas piimatootja, lisades, et vaatamata raskustele peab igaüks ise oma risti kandma.

Raimond Ellik tunnistas, et vaatamata pikalt siin oldud aastatele, tunneb ta ennast Salmel ikkagi võõrana. “Siin on väga toredad inimesed, aga kuna ma olen tööga nii seotud, siis olen inimestega kaugeks jäänud. Ma ise tunnen ennast siin võõrana ja mida aasta edasi, seda rohkem,” kõneles Ellik, kes vahelduseks rutiinsele tööle saab energiat Salme rahvaga üheskoos teatritrupis mängides. Samas tunnistas Valjala vallast Jõelepa külast pärit mees, et ka sünnikodu hakkab talle kaugeks jääma.

Tagantjärele tark olles kahetseb Ellik, et ta noore mehena 1989. aastal uute väljakutsete tuhinas Valjalast ära tuli ja Sõrve sovhoosiga Rahuste osakonna rendile võtmiseks käed lõi. “Seda ma kahetsen küll, et ma Tõnija suurfarmist kunagi ära tulin. Võib-olla oleks Tõnijas olnud elu natuke teine, sest see on ka kodule lähemal,” rääkis Ellik. “Aga 20-aastasena oli soov ise tegutseda nii suur ja Sõrves anti see võimalus ja seepärast saigi see teekond ette võetud,” selgitas ta.

Print Friendly, PDF & Email