Kuressaarlaste toasoe on endiselt üks odavamaid Eestis (7)

Kuressaarlaste toasoe on endiselt üks odavamaid Eestis

AASTA PÄRAST UUS JAAM: Lähema kuu jooksul läheb lahti uue kombijaama ehitus. Kui see valmis ja töös, on ka kuressaarlaste küttearved stabiilsemad, lubab Jaan Mehik.
Foto: Egon Ligi

Konkurentsiametis viimati kinnitatud küttehindade piirmäärade seas on Kuressaare toasoe lõpptarbijale hinna poolest viimaste seas. Odavamalt tuleb toasoe kätte vähestele. Ning neile, kel see hetkel siiski Kuressaare omast odavam on, pole uut piirhinda lihtsalt veel kinnitatud.

Kuressaares asuvate korterite toasooja hind tõuseb alates 1. oktoobrist uue kinnitatud piirmäära kohaselt 10 protsenti. Kuigi ka selle aasta alguses oli hinnatõus sama suur ehk eelmise aasta sügisega võrreldes kasvavad soojaarved nüüd enam kui viiendiku, jääb kuressaarlaste toasoe endiselt Eesti odavamate sekka. “Absoluutselt kõige madalam ta ei ole, aga on madalamate seas,” rõhutas ka AS-i Kuressaare Soojus juhatuse liige Jaan Mehik.

Kuressaares on oktoobrist kehtima hakkav soojuse piirhind käibemaksuta 46,46 €/MWh. Veidi rohkem, 47,69 €/MWh, 48,31 €/MWh ja 49,53 €/MWh, maksab kaugküte uue kooskõlastatud hinna kohaselt OÜ-s Puiga Soojus, Keila võrgupiirkonnas ja Valga võrgupiirkonnas. Mujal varieeruvad uued piirhinnad üle Eesti alates 51,4 €/MWh Tartu võrgupiirkonnas ning lõpetades 77,66 euroga MWh kohta Kiili võrgupiirkonnas.

Sõltub kütusest ja investeeringutest

“Eks ta oleneb kütustest, mida kasutatakse, ning ilmselt ka sellest, kuidas soojamajandust arendatud on – milliseid investeeringuid on tehtud. Kõik see kokku moodustabki hinna,” selgitas Mehik. Kuressaare Soojusel näiteks on kohaliku kütuse osa võrreldes teistega suhteliselt suur. “Umbes 70 protsenti on meil kohalikku hakkpuitu ja see on ka üks põhjustest, miks meie hind ei ole nii kõrge, kui see oleks vaid õlikütte korral,” nentis ta.

Puhtalt õliküttel baseeruvaid suuri katlamaju Jaan Mehiku andmeil Eestis pole, väiksemaid seevastu küll. Veel on gaasiküttel töötavaid katlamaju, mille soojahinnad ei ole samuti nii head, kui kohaliku kütuse kasutamisel. “Ning investeeringud – efektiivne tootmine on samuti see, mis mängib rolli. Oleme uusi katlaid ehitanud ja ka puidu põletamisel oleme lisanud suitsugaasi kondenseerija, mis võtab suitsust veel viimase sooja, enne kui see korstnasse läheb,” tõi Jaan Mehik välja põhjuseid, kuidas neil on õnnestunud toasooja hinda teistest madalamal hoida.

Läinud nädalal sai Kuressaare Soojus ettevõtte nõukogult viimaks nõusoleku ehitada elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam, mis on tõenäoliselt suurim iseseisvusaja jooksul tehtud ühekordne investeering Kuressaares, ning seegi aitab hinnakõikumisi rohkem ohjeldada.

“Põhimõtteliselt ei pea siis õlihinda enam üldse rehkendama, sest õli me siis praktiliselt ei kasuta,” tähendas soojafirma juht. Kütteõli hind on aga see, mis ei sõltu kohalikust turust, vaid just maailmaturust. “Maailmaturul võib õlihinna tõus olla suhteliselt suurtes piirides. Kui me kasutame aga kohalikku kütust, siis maailmaturu õlihind seda enam ei mõjuta,” kinnitas Mehik.

Uus kombijaam stabiliseerib

Mõningast mõju võivat soojahinnale küll avaldada näiteks puiduhind Skandinaavias, aga seegi ei käi Jaan Mehiku sõnul taoliste suurte hüpetega nagu õlihinna puhul. “Õlihind võib lühikese perioodi jooksul suurte hüpetega tõusta. See võib samas pärast jälle ka alla minna, aga stabiilsust selle juures ikkagi ei ole,” selgitas ta. Lisaks on Mehiku hinnangul oluline see, et kohaliku kütuse kasutamisel jääb raha ikkagi Saaremaale. Kohalikule ettevõtjale ja metsaomanikule. “Nii et hinnatõusu sõltuvus maailmaturust väheneb kombijaama tööle hakkamisel oluliselt.”

Esimesed olulised sammud kombijaama rajamisel on juba tehtudki. Läinud nädalal esitas ettevõte tellimused katla ja turbiingeneraatori soetamiseks ning hoone ehitamiseks. Jaama hoone ehitab AS Tesman, katla tarnib Austria firma Polytechnik ja turbiingeneraatori Itaalia firma Turboden. “Aasta pärast on kombijaama hoone juba valmis ja töös peaks ta olema oktoobris, sest septembris käivad veel katsetused,” rääkis Jaan Mehik ja lisas, et ehitusega alustatakse lähema kuu jooksul.

Jaama maksumus on 12 miljonit eurot, millest 3,2 miljonit eraldas keskkonnainvesteeringute keskus ja ülejäänu kaetakse laenurahaga. Kalevi tänavale olemasoleva katlamaja kõrvale rajatav kombijaam tuleb 20 meetrit kõrge, ehitusalust pinda on hoones umbes 2000 m2. Uue katla võimsus on ligi 12 megavatti ja seda köetakse hakkpuiduga. Turbiingeneraatori soojuslik võimsus on 9,6 ja elektriline võimsus 2,4 megavatti.

Print Friendly, PDF & Email