Suur hulk tühjana seisvaist pindadest ootab paremaid aegu

Suur hulk tühjana seisvaist pindadest ootab paremaid aegu

KAS KURESSAARE VÕI KUIVASTU LÄHEDAL: Natalija Leiteni sõnul peavad kohalikud kinnisvara soetamisel oluliseks Kuressaare lähedust, mujalt tulnud aga Kuivastu sadama lähedust või Sõrve sääre loodust. Foto: Egon Ligi

Saaremaal ringi liikudes – nii Kuressaares kui ka maa-asulates – jääb paratamatult silma hulgaliselt tühjaks jäänud ruume. Nii tühjana seisvaid kunagisi äripindu kui ka veel hiljuti kellegi koduks olnud kortereid.

Compakt Kinnisvara Saaremaa büroo juhataja Natalija Leiten nentis, et kuna ühed suuremad kinnisvara ostjad on siiski välismaalased või mandrilt tulijad, on eelistatumad piirkonnad Saare maakonnas need, mis asuvad Kuivastu sadamale kõige lähemal. “Eks ikka Muhu, Orissaare, Pöide, aga ka Leisi, ning seda seepärast, et ei oleks vaja kaugele sõita,” märkis Leiten. Just neis piirkondades leiab seega müüki pandud maju eeldatavasti vähem kui mujal. Teine populaarsem piirkond on aga endiselt Sõrve säär.

Kohalikud eelistavad kinnisvara ostmisel aga endiselt Kuressaare lähedust. Seda, et osa müügis olevaid maju ja kortereid väga pikaks ajaks müüki jääb ja tühjana seisab, põhjendas Leiten sellega, et need on tihtilugu ülehinnatud ja tegelikult sugugi mitte nii heas korras, kui hind eeldaks.

Lõviosa tehingutest Kuressaares

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul tuleb maa-asulate tühjenemisel jälgida kindlasti ostu-müügi statistikat. Saaremaal on tema sõnul praegusel hetkel pakkumisel ligi 180 korterit. Tehingustatistikat vaadates selgub aga, et läinud aastal tehti Saaremaal 150 tehingut, mis on tegelikult hoolimata pakkumiste hulgast suhteliselt pisike arv. “Siin on selge, et lõviosa tehingutest tehakse tegelikult ikkagi Kuressaares. Kõik muud varad on jäänud suuresti tähelepanuta, sest saaresiseselt liikumist väga palju ei toimu, kuna vahemaad on väikesed ja väga harvad on juhud, kus Kuresaare inimene teeb Orissaares karjääri ja peab seetõttu elukohta vahetama,” selgitas Sooman.

Kui vaadata kogu kinnisvaratehingute mahtu, on välismaalaste osakaal praegu 10 protsenti. “Võrreldes kunagise 30–40 protsendiga, on see vahe väga suureks läinud. See tähendab, et Saaremaal annavad tooni peamiselt kohalikud elanikud ning, mis on üllatav, üle poole tehingutest on teinud äriühingud, mis tähendab seda, et varasid kas liigutatakse ühest ettevõttest teise või kinnisvarainvestorid suurendavad lihtsalt oma portfelle,” nentis Peep Sooman. Need ei ole tema sõnul sellised tehingud, mille järel keegi kuskile reaalselt kolib või midagi ehitama hakkab.

“See ei ole mingi saladus, et Saaremaal hakkas turg elavnema ja hinnad tõusma siis, kui välismaalased avastasid, et Saaremaal on kaup odav, ja hakkasid seda n-ö rabama. Kohalikud väga palju tooni selles hinnarallis ei andnud,” märkis Sooman. Praegu ongi seega selline seis, et hinnad on küllaltki stabiilsed. Tehakse 10–15 korteritehingut kuus terve maakonna peale ja see ongi n-ö kogu Saaremaa korteriturg. Sellele lisanduvad küll veel tehingud maadega, millest väga suur osa on näiteks põllumaad, kuid elamumaade tehingute arv on samuti suhteliselt väike.

Ajastu märk

Kui aga uurida, miks näiteks maa-asulates – ning ka Kuressaares – on paljud ruumid tühjad, siis loogiline on Peep Soomani sõnul see, et tühje pindu tekib, kui ostjaskonda ei ole. Kui inimesed kolivad näiteks kokku või juhtub midagi muud, mis sunnib inimesi oma kortereid maha jätma.

“Igapäevased jooksvad kulutused pannakse kokku, saavutatakse sealt mingi säästuefekt ning samal ajal üritatakse oma pinda kas müüa või üürile anda ja nii need pinnad tekivad,” selgitas Sooman. Tema sõnul on tegemist ajutise nähtusega. “See ongi pigem ajastu märk, et mingil hetkel on inimestel otstarbekam oma kodust lahkuda, aga see ei tähenda, et Saaremaa inimestest tühjaks jookseks,” kinnitas ta.

Samas tõi Sooman välja ka teise nüansi – seega võib osa tühje pindu olla ka sellised, mis buumiajal osteti puhtalt investeerimise eesmärgil. Neil on näiteks peal suhteliselt suur võlakoormus ja praegu poleks neid otstarbekas müüa. “Kunagi need osteti spekuleerimise eesmärgil – ostan miljoniga, müün 1,5 miljoniga –, kuid siis hakkasid hinnad hoopis langema ning täna pole selliseid objekte võimalik üleüldse enam niimoodi müüa, kui just ise peale ei maksa,” ootavad investeerimise eesmärgil omandatud korterid hetkel Soomani sõnul lihtsalt paremaid aegu. “Tallinnas on samamoodi, ongi maju, kus kümned korterid seisavad tühjalt pelgalt seetõttu, et ostjad olid omal ajal spekulandid ja nad ei soovinudki neid kortereid oma tarbeks kasutada.”

Print Friendly, PDF & Email