Lugeja küsib: Kas iga tööl juhtunud õnnetus on tööõnnetus?

Vastab Lääne inspektsiooni tööinspektor-uurija Marge Mäekivi:

Tööõnnetuse mõiste defineerib töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 20 lg 1. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitleta tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töö keskkonnaga.

Plasttaara- ja pakendi tootmise firmas töötav Siim osales firma suvepäevadel. Siim võttis aktiivselt osa korraldatud võistlustest ja ühe võistluse toimumise ajal vigastas Siim paremat jalga. Kas selline õnnetus on tööõnnetus või õnnetusjuhtum?
Töötervishoiu ja tööohutuse seadust tõlgendades tuleb antud juhtumit lugeda tööõnnetuseks. Eelkirjeldatud õnnetust võib lugeda muuks tööandja huvides tegutsemiseks. Muust tööandja huvides tegutsemisest on alust rääkida siis, kui see ei ole seostatav töötaja tavapärase tööga või muu tööandja loal tehtava tööga. Selline tegevus võib olla näiteks spordivõistlused, koolitus, omaalgatuslik tegutsemine avarii ärahoidmiseks, omaalgatuslik tegutsemine kahju ärahoidmiseks jms.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 lõike 1 kohaselt kehtib töötervishoiu ja tööohutuse seadus töölepingu seaduse alusel töötavatele isikutele ja avalikele teenistujatele. Sellest tulenevalt ei loeta tööõnnetuseks juhtumit, kus inimene teeb tööd küll lepingu järgi ning õnnetus juhtub temaga lepingust tulenevat tööd tehes, kuid leping, mille alusel inimene tööd tegi, ei ole tööleping, vaid mõni muu võlaõigusliku lepingu liik, näiteks töövõtuleping, käsundusleping vms.

Jüri oli sõlminud töö tegemiseks käsunduslepingu. Tükeldades propaanlõikuriga valikuliselt rauamaterjali, saamaks vajalikku materjali, lõikas ta metalli hulgast välja vajaliku pikkusega karprauda, vinklit ja lattrauda. Silindri tükeldamisel paiskus silindris olev kolb vastu maad ja seejärel vastu Jüri jalga, tekitades Jürile jalaluumurru.
Esialgselt tundub, et tegemist on tööõnnetusega. Õnnetus juhtus ju tööd tehes, kuid asjaolude lähemal täpsustamisel selgub, et Jüri töötas käsunduslepingu alusel ning seega ei laiene temale õigused, mis on sätestatud töötervishoiu ja töö-ohutuse seaduses. Kui õnnetus juhtub käsunduslepingu, tööettevõtu-lepingu, töövõtulepingu jms võlaõigusliku lepingu alusel töötava isikuga töö tegemisel, ei ole tegemist tööõnnetuse, vaid õnnetusjuhtumiga.

Isik, kes töötab eelnimetatud lepingute alusel, samuti füüsilisest isikust ettevõtja, on kohustatud tagama igas tööolukorras temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise. Kui füüsilisest isikust ettevõtja, käsundisaaja või töövõtja töötab töökohal samal ajal koos ühe või mitme tööandja töötajaga, peab ta teavitama töid korraldavat tööandjat või tema puudumisel teisi tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta teisi töötajaid. Töid korraldav tööandja või tema puudumisel teised tööandjad peavad füüsilisest isikust ettevõtjat, käsundi saajat või töövõtjat teavitama.

Harvad ei ole ka õnnetused, mis juhtuvad väikeettevõtte juhatuse liikmetega, kes peale selle, et nad on ettevõtte juhatuse liikmed, teevad ka muid töid, mida väikeettevõttes on vaja teha. Kui juhatuse liige või seda asendava juhtorgani liige teeb tööd, mis ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, allub see töö töölepingu seaduse regulatsioonile ja selle töö tegemiseks võib sõlmida töölepingu. Töölepingu alusel töötavale juhatuse liikmele kohaldub aga töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 lg 1.

Kalmer on haljastusega tegeleva ettevõtte juhatuse liige. Kuna tegemist on aga väikeettevõttega, teeb Kalmer vajadusel ka haljastustöid. Kui Kalmer võsalõikajaga võsa lõikas, lõi üks märkamata jäänud oks Kalmerit nii tugevasti vastu säärt, et ta pidi pöörduma haiglasse esmaabi saamiseks.
Eeltoodust tulenevalt kvalifitseerub antud juhtum tööõnnetuseks. Selles osas, kas juhatuse ainus liige saab sõlmida endaga töölepingu või mitte, on avaldatud erinevaid arvamusi. Toimunud õnnetuse kvalifitseerimisel tööõnnetuseks ei saa lähtuda ainult sellest, kas juhatuse ainuliige saab või ei saa sõlmida endaga töölepingut nendeks töödeks, mis ei kuulu juhatuse liikme kohustuste hulka. Kuna tööõnnetuse juhtumise ajal töötas isik ka juhatuse liikmena, siis puudub igasugune põhjendus mitte käsitleda tööõnnetusena juhatuse liikme kohustustesse mittekuuluva, kuid äriühingu huvides tehtava töö ajal toimunud õnnetusjuhtumit.

Kutsehaigestumise, tööõnnetuse, sh tööõnnetuse, mis toimus liikluses, ja tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistuse või haigestumise hüvitist maksab vaid haigekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast.
Teisest päevast maksab haigekassa hüvitist ka juhul, kui töövõimetuslehe põhjuseks on terviseseisundile vastava töö andmine ja üleviimine kergemale ametikohale. Kui tööandjal on viimati nimetatud põhjusega töövõimetuse perioodil töötajale kergemat tööd anda, hüvitab haigekassa kergemale tööle üleviimisega tekkinud palgavahe töövõimetuslehe esimesest päevast.

Print Friendly, PDF & Email